Sotsiaalmeediapaast pani tudengeid oma digikäitumist ümber hindama ({{commentsTotal}})

Foto: Nick Ansell/PA Wire/PA Images/Scanpix

Tartu Ülikooli meediauurijad panid tudengid sotsiaalmeediapaastule. Nende värskelt avaldatud uuringust selgub, et see paast tekitas üksjagu kõrvalnähtusid ning päris ilma sotsiaalmeediata tänapäeva noor põlvkond siiski hakkama ei saa.

Tartu Ülikooli meediauurijad Andra Siibak ja Maria Murumaa-Mengel on mitmel aastal andnud tudengitele ülesande loobuda viieks päevaks igasugusest sotsiaalmeedia kasutamisest. Värskelt avaldatud uuringu aluseks on 42 tudengi "paastupäevikud" ehk märkmed, mida nad panid kirja peegeldamaks, mis nende elus toimus sotsiaalmeediapaastu ajal. 

Selle tagajärjel tajusid noored väljajäetust oma suhtlusringkonnast ning tundsid puudust sellest, mida sotsiaalmeedia neile igapäevaselt pakub. 

"Kindlasti jäin infost ilma selles mõttes, et kasvõi siin loengutes või tudengitega - kõik mu ümber arutasid seda, et see arvamusliider Facebookis kommenteeris seda artiklit niimoodi, seal oli see diskussioon. Sellistest infokildudest jäin küll ilma," meenutas üks uuringus osalenud tudengitest, Karoliina Hussar. 

Paastul olles hakkasid tudengid taasavastama näiteks telefoniga helistamist, inimestega otse suhtlemist, aga ka ajalehtede lugemist ja raadio kuulamist. Tervikuna oli sotsiaalmeediapaastul üksjagu kasulikke mõjusid. 

TÜ meediauuringute professor Andra Siibak kirjeldas, et tudengid tõdesid, et tänu sotsiaalmeedia kasutamise ajutisele lõpetamisele nad said hästi palju muid asju tehtud. "Nende töö muutusid efektiivsemaks, nende õppimine muutus efektiivsemaks ja tegelikult ka need suhted väljaspool sotsiaalmeediat muutusid kuidagi soojemaks ja natukene kas inimlikumaks."

Karoliina Hussar võttis paastu ühe positiivse kõrvalmõju kokku nii: "Isegi kui sa arvad, et sa ei kasuta Facebooki, Instagrami ja kõiki neid platvorme väga palju, siis need ikkagi on igapäevaelus väga vajalikud ja me oleme sotsiaalmeedias rohkem kui arvame." 

Ajutine sotsiaalmeediast välja lülitumine aitas korrastada enda mõtteid ning mõelda laiemalt selle peale, kuidas üks tehnoloogia on meie ellu tulnud ja defineerib tervet põlvkonda. Kuid kas me tänapäeval saaksime üldse hakkama ka ilma nutivahendite ja sotsiaalmeediasuhtluseta?

TÜ sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel sedastab, et see tänapäevase digisuhtluse aluseks olev tehnoloogia on niivõrd läbipõimunud meie igapäevategevustega, et päris selleta enam hästi hakkama ei saagi. 

See uuring näitas, et sotsiaalmeedia toimib omamoodi põlvkonda ühendava liimina. Seetõttu ei ole arukas end täielikult lahti ühendada sotsiaalmeediast või nutivahenditest. Küll on aga mõistlik teha aegajalt digipaastu, et mõista iseenda digikäitumist. 

Sel pühapäeval, 22. septembril on ekraanivaba päev, kus kutsutakse perekonniti loobuma ekraanide kasutamisest. Nutisõltuvusest rääkisid Vikerraadios pikemalt ekraanivaba päeva korraldajad koolidirektriss Liivika Simmul ja sotsiaaltöötaja Kristiina Koorits.

23. septembril algab ERRi programmides projekt "Nutikas elu", mis annab näpunäiteid tervislikuks nutidieediks.


Kogu eelkirjeldatu valguses ongi projekt "Nutikas elu" võtnud eesmärgiks panustada probleemi lahendamisse omapoolse lahendusega: noort põlvkonda ei ole vaja isoleerida digimaailmast, eraldada nutiseadmetest, vaid toetada tervisliku nutidieedi kujunemisel ning iseenda jaoks mõistliku infokeskkonna loomisel.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: