2020. aasta alguses käivitub Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsendi Eneken Laanese viieaastane projekt "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil", mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetas 1,5 miljoni euroga. 

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Ida-Euroopa riigid võidelnud poliitilisel tasandil, et nende ajalugu leiaks rahvusvahelisel tasandil tunnustust. Laanes selgitab, et selles võitluses on tihti kasutatud võrdlusi natsi- ja nõukogude režiimi, holokausti ja nõukogude repressioonide vahel, mis on tekitanud mujal maailmas palju mittemõistmist. See tunne, et meie ajalugu ning selle eripära ei mõisteta, on Eneken Laanese sõnul olnud paljudes Ida-Euroopa riikides valdav.

Kohalik ajalugu mõistetavaks

"Samas on viimastel kümnenditel olnud palju raamatuid ja filme, mis on viinud Ida-Euroopa ajaloo üleilmse publikuni, tekitanud rahvusvaheliselt suurt huvi, aga ka kutsunud esile vaidlusi kohalikus kontekstis selle üle, kas see minevikupilt, mille mõni romaan või film loob, on ikka õige," selgitab ta.

Näitena võib tuua Sofi Oksaneni romaani "Puhastus", mis kümmekond aastat tagasi tekitas Eestis tulise ühiskondliku arutelu. Sama juhtus ka näiteks Pavel Pawlikowski filmiga "Ida" Poolas või Florian Henckel von Donnersmarcki linateosega "Teiste elu" endisel Ida-Saksamaal.

"Hakkamegi uurima, kuidas kirjandus, film ja kunst ning vaidlused, mida nad ühiskonnas tekitavad, saavad aidata meil väljuda poliitilistest ummikseisudest ja teha kohalikku ajalugu mõistetavaks globaalsel areenil," kinnitab projekti eestvedaja.

Laanese arvates on just kirjandus, film ja kunst head uurimisobjektid, sest levivad globaalselt ja neis loodud minevikupildid jõuavad paremini tavaliste inimesteni ka mujal maailmas kui ajalooraamatutes kirja pandu või poliitilised vaidlused mineviku üle.

Projekti "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil" uudsus seisneb selles, et uurijad ei jää kitsalt kunstide valdkonda, vaid uurivad kirjandust ja filmi laiemas mälupoliitilises kontekstis. 

Teadlased vaatavad, milliseid esteetilisi ja poliitilisi debatte on erinevad teosed tekitanud, kuidas riigid sekkuvad teatud romaanide ja filmide loomisse ning levitamisse jne.

Tänavu ainus ERC grant Eestis

Eneken Laanese sõnul on akadeemilises mõttes kindlasti oluline, et Euroopa Teadusnõukogu on leidnud, et Eesti on hea koht, kus viia läbi sellist võrdlevat uurimust erinevate Ida-Euroopa maade mälukultuurist. "Arvan, et see on suur usaldus ja tunnustus."

Projektis hakkab tööle seitse inimest: kaks kogenud teadlast, kaks järeldoktorit ja kolm doktoranti. Kõik värvatakse rahvusvahelise konkursi käigus. Meeskonna koostamisel on oluline, et selle liikmed oskaksid erinevaid ida-euroopa keeli ja oleksid kursis kohaliku mälukultuuriga.

ERC grandid on Euroopa ühed mainekamad. Eneken Laanes on tänavu ainus Eesti teadlane, kes pälvis ERC uurimistoetuse. 

Eestise on kümne aasta jooksul tulnud kümmekond ERC granti, TLÜ jaoks on see teine ERC grant.