Mida uurivad Eesti teadlased nanomeditsiinis ja -toksikoloogias? ({{commentsTotal}})

Näide nanoosakestest: kulla nanoosakesed panevad puulehed helendama
Näide nanoosakestest: kulla nanoosakesed panevad puulehed helendama Autor/allikas: Wikipedia

Nano- on moesõnake, mille lisamine näiteks pakendile justkui tõstab selle toote teadusinnovaatilist väärtust. Mis need nanoosakesed on, kus neid kasutatakse ja mis eelised, kuid ka ohud kaasnevad nanoosakeste kasutamisega, seda uurivad Keemilise ja Bioloogiise Füüsika Instituudi teadlased Anna-Liisa Kubo ja Olesja Bondarenko, kes õige pea korraldavad sel teemal seminari.

Sünteetilised nanoosakesed on inimese loodud ained, mille vähemalt üks mõõde on alla 100 nanomeetri. Nanoosakesed võivad koosneda metallidest, süsinikust, orgaanilistest polümeeridest või ka nende segudest. Nanoosakesed teeb eriliseks ennekõike nende suur eripind, mistõttu võivad nanoosakesed elusorganismidele mõjuda teisiti kui samast materjalist koosnevad suuremad osakesed.

Samuti võib nanoosakeste pinnale siduda erinevaid funktsionaalseid rühmi või bioloogilisi molekule, mis võimaldab nanoosakeste omadusi modifitseerida. Sellisel moel võib toota lõpmatus hulgas eritüübilisi erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega nanoosakesi.

Need omadused on reeglina kasulikud, võimaldades uudseid nanotehnoloogilisi rakendusi nii tarbekaupade kui nanomeditsiini vallas, ent osakeste suur pinna-aktiivsus võib tuua kaasa ka elusorganismide jaoks kahjulikke omadusi – toksilisust.

Nanotoksikoloogia ja nanomeditsiin keskenduvad nanoosakete keemiliste ja bioloogiliste omaduste uurimisele, seostamisele ja kasutamisele: nanotoksikoloogia uurib nanoosakeste võimalikke kahjulikke toimeid erinevatele organismidele ning nanomeditsiini eesmärgiks on nanoosakeste praktiline rakendus ravimi või selle koostisosana. Nanomeditsiini edukus eeldab põhjalikke teadmisi nanotoksikoloogiast.

Nanoosakestel põhinevate nanomaterjalide võidukäik on maailmas kestnud juba aastakümneid. Nanotehnoloogia uuringud pakuvad tänapäeval huvi teadlastele näiteks uute lahenduste leidmiseks efektiivsemate ravimite väljatöötamiseks ja tundlikumate diagnostiliste meetodite arendamiseks.

Nanoravimid on leidnud kasutust ka turul olevate traditsiooniliste ravimite omaduste parandamiseks. Näiteks võib vähiravimit siduda nanoosakestele, mille tulemusena läheb ravim eelistatult vähirakkudesse kahjustamata terveid rakke. Nanoosakesi sisaldavaid ravimeid juba kasutatakse magnetresonantstomograafias (biokuvamises) kontrastainetena ja antimikroobsete ainetena.

Uute kontrastainete ja antimikroobsete ainete väljatöötamises osalevad ka Tartu Ülikooli (TÜ), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadlased.

Eesti on nanotehnoloogiate rakendamisel ja nanomaterjalide arendamisel väga kõrgel tasemel mitmetes valdkondades: näiteks asutati üks Eesti edukamaid idufirmasid, Skeleton Technologies, mis toodab nanomaterjalil grafeenil põhinevad superkondensaatoreid, TÜ-s ja KBFI-s on loodud uusi nanosuuruses titaandioksiidil ja hõbedal põhinevaid antimikroobseid nanopinnakatteid ning uudseid nanomaterjale efektiivsemaks biokuvamiseks.

TÜ teadlased said maineka Euroopa teadusnõukogu grandi (European Research Council ehk ERC grant) nanoosakestel põhineva vähiravimi väljatöötamiseks ning TTÜ-s leiutati ja patenteeriti nanomaterjalidel põhinev filter vee puhastamiseks raskmetallidest.

Kõik need nano-temaatikaga tegelevad valdkonnad on interdistsiplinaarsed ja eeldavad põhjalikke teadmisi materjaliteaduses, keemias, füüsikas, toksikoloogias, keskkonnateadustes ja meditsiinis ning tihedat koostööd erineva teadusliku taustaga inimeste vahel.

Septembris toimub Tallinnas seminar "From Nanotoxicology to Nanomedicine", mis viib Eestis kokku nanotoksikoloogia ja nanomeditsiini valdkonna tippteadlased, külalisteadlased välisriikidest ning üliõpilased. Eesti teadlaste haare ja rahvusvaheline edukus nendel aladel on muljetavaldav ning oma kogemust ollakse valmis jagama üliõpilastega.

Nano(öko)toksikoloogia suuna rajaja Eestis professor Anne Kahru (KBFI) juhatab seminari sisse, dr Olesja Bondarenko tutvustab uusi arenguid nanoosakeste immuno-toksikoloogias, maineka L'Oréal Balti stipendiumi laureaat dr Karin Kogermann jagab kogemusi innovatiivsete antibakteriaalsete materjalide välja töötamisest, Euroopa tunnustatuima ERC grandi saaja prof Tambet Teesalu ja Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat prof Margus Pooga tutvustavad uusi nanoosakestel põhinevaid meetodeid ravimite rakku viimiseks.

Külalisteadlased välismaa mainekatest uurimisasutustest räägivad enda kogemusest väljaspool ülikooli (nt Rootsi Toksikoloogia Seltsis Swetox ja suures farmaatsiafirmas AstraZeneca) ning keskenduvad nanomeditsiinile ja ravimiarendusele.

Seminar toimub 7. septembril 2018 Nordic Hotel Forum keskuses ning seda organiseerivad KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori teadlased koostöös Kliinilise meditsiini doktorikooliga. Sisuline info esinejate kohta: olesja.bondarenko@kbfi.ee (KBFI teadur Dr. Olesja Bondarenko). Seminarile registreerumine: pirjo.spuul@ttu.ee (KMDK doktorikooli projektijuht Dr. Pirjo Spuul ).

Seminarile saab registreeruda 26. augustini, kohtade arv on piiratud. Täiendav info inglise keeles: https://kbfi.ee/workshop_2018

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: