Kõvaketas kujutab endast, nagu nimigi viitab, kõvast materjalist kiiresti pöörlevat ketast, mille väikesed piirkonnad magnetiseeritakse ühte- või teistpidi, kodeerides sel viisil arvuti tööks vajalikke andmeid niiöelda ühtede ja nullidena.

Andmeid salvestab ja ka loeb lugemis-kirjutuspea, mis liigub ketta pinna kohal sinna, kuhu parajasti kirjutada või kust lugeda vaja on.

Alates esimeste kõvaketaste kasutuselevõtust 1950. aastatel on lugemis-kirjutuspea ja kettapinna vahekaugust uutes mudelites järjekindlalt vähendatud, sest see võimaldab nii- või naapidi magnetiseeritavad piirkonnad kettal väiksemaks teha ja seeläbi kettale pindalaühiku kohta rohkem andmeid salvestada.

Tänapäeva kõvaketastes on see vahe umbes kolm nanomeetrit. Suurem osa sellest vahest läheb kettapinda katva süsinikukihi arvele. Süsinikukihi ülesanne on kaitsta ketast kulumise ja korrosiooni eest.

Ferrari ja ta kaaslased pakuvad nüüd välja lahenduse, kuidas asendada praegu kasutusel olev süsinikukiht grafeenipõhise kihiga. Grafeen on muidugi ka süsinik, ainult et ülimalt õhuke, ühe aatomi paksune kile.

Grafeen pakuks teadlaste sõnul veelgi suuremat kulumis- ja korrosioonikindlust kui praegu kasutatavad süsinikmaterjalid.

Teadlased katsetasid grafeeniga kaetud kõvaketastel ka uudset salvestusmeetodit, mille puhul salvestus käib kõrge temperatuuri juures. Kuumus võimaldab andmeid kettal veelgi tihendada, ja erinevalt tavalisest süsinikkattest peab grafeen kuumusele ka vastu.

Kõik see kokku võimaldabki tõsta andmete tihedust praeguste parimate ketaste ühelt terabaidilt ruuttolli kohta nelja kuni kümne terabaidini ruuttolli kohta ehk kuni kümme korda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25