Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaõppejõu Kaiser Pärnametsa sõnul ei saa digitaalsetele andmekandjatele salvestatud piltide elueale selget ajalist hinnangut anda, sest see sõltub liiga paljudest muutujatest. Sellegipoolest saab tähelepanu pöörata mõningatele olulistele parameetritele.

"Kõvaketastest (HDD) rääkides on ootuspärane, et sinna pandud informatsioon võiks säilida kuni 20 aastat, sõltudes veidi tootjast. Praegu kasutatakse väga aktiivselt SSD kettaid. Nende puhul on ootuspärane, et informatsioon säilib kuni kümme aastat, sõltudes samuti tootjast," ütles Pärnamets ERR-ile.

HDD kõvaketas ehk hard disk drive kasutab andmete salvestamiseks jäiku pöörlevaid kettaid, mis on elektromagnetiliselt laetud. Positiivne või negatiivne laeng vastab binaarüsteemile. Andmete salvestamine ja nende kettalt lugemine toimub kõvaketta sisse ehitatud andmepeade abil, mida saab ketaste peal soovitud kohta liigutada.

Andmete kirjutamiseks tekitatakse andmepea ja ketta vahele magnetvoog, millega muudetakse ketta magnetilise kihi elektrilaengut. Andmete lugemiseks luuakse pöördmenetlus, mille tulemusena muundatakse magnetkihil tekkiv magnetvoog elektriimpulsiks.

Pooljuhtketastel ehk SSD-del puuduvad erinevalt HHD ketastest liikuvad osad.

SSD ketastega mõnevõrra sarnaselt töötavad ka USB mälupulgad ja kaameratesse käivad mälukaardid. Pärnametsa hinnangul ei tasuks siiski neid andmete pikaajalisemaks talletamiseks kasutada.

"Nendele salvestatud andmete elueaks loetakse samuti orienteeruvalt kümme aastat. Osad tootjad on selle selgelt välja öelnud ega soovita kasutada USB-mälupulki ja mälukaarte pikaajaliseks andmete hoidmiseks," toonitas ta.  

Pärnamets lisas, et nii nagu igasuguste tehnikaseadmetega, tuleb arvestada, et tegu on keskmiste numbritega. Nii võib juhtuda, et valitud salvestusseade peab oluliselt vähem vastu, kui oodatud. "Samuti ei pruugi viga mõjutada kõiki andmeid, vaid osaliselt üksikuid faile," tõdes õppejõud.

Palju aastaid riiulis istunud plaadid ei pruugi enam töötada

CD-de ja DVD-de eluiga kipub Pärnametsa sõnul jääma üsnagi umbmääraseks. "Tootjad lubavad, et andmed säilivad CD/DVD plaatidel kuni viis aastat, aga ette tuleb ka juhuseid, kus eluiga on pikem," täheldas ta.

CD/DVD plaatide pikaajalisus sõltub Pärnametsa sõnul paljuski kasutatud materjalidest, tootmistehnoloogiast ja nende hoidmise keskkonnast. Viimase puhul mängivad rolli näiteks sellised tegurid nagu temperatuur ja niiskus.

Kunagi oli levinud tavaks ka muusika, piltide, video ja muu meedia plaatidele kirjutamine ehk "kõrvetamine". Pärnametsa sõnul on selliste plaatide ehitus võrreldes tavaliste pressitud plaatidega mõnevõrra keerukam. "Erinevad allikad viitavad, et nende eluiga on lühem kui pressitud plaatidel."

Mune ei maksa ühes korvis hoida

Tihtilugu on pildid ja videod inimestele asendamatu väärtusega. Seega vältimaks andmete ootamatut kadu või riknemist tasuks Kaiser Pärnametsa sõnul mõelda andmete varundamisele pilve.

"Paljud inimesed teevad tänapäeval pilte ja videoid telefoniga ning need saab kohe pilve salvestada. Tegu on mugava lahendusega, kus ei pea kartma andmete kadumist ja pildid on olemas ka siis, kui telefoniga peaks midagi juhtuma," sõnas Pärnamets.

"Samas peab arvestama igakuise väljaminekuga, sest tasuta andmemahud on piiratud. Minu isiklik soovitus on hoida ka pilves olevatest piltidest mingisugust varukoopiat, kas mõne teise teenusepakkuja juures võis siis kodus oleval andmekandjal," lisas ta.

Kui pilve varundamise variant pole mingil põhjusel sobiv, soovitab Pärnamets mõelda mõnele kodusele võrgukettale, kus kõvakettad on paralleelselt – ühe kõvaketta töö katkemisel on informatsioon veel jätkuvalt teisel kettal alles. "Tuleb muidugi arvestada, et täielikku kindlust ei anna ükski süsteem, aga informatsiooni dubleerimine ja hoidmine erinevates kohtades suurendab andmete säilimise tõenäosust," võttis ta kokku.