Nüüd tuleb välja, et grafeeni saab seadistada elektrijuhtivuse mõttes kahte äärmusse: see võib olla isolaator, milles elektronid mitte sugugi ringi ei liigu, aga see võib olla ka ülijuht, milles elektrivool kulgeb ilma igasuguse takistuseta.

Varem on grafeeni ülijuhtivaks tehtud niimoodi, et see on pandud mõne ülijuhtiva materjali vastu, mispeale ka grafeenileht ise võtab ülijuhtivuse omaks.

Nüüd aga kirjeldavad Ameerika teadlased ajakirjas Nature, kuidas grafeeni saab ka täiesti omapäi ülijuhiks teha. Massachusettsi tehnikainstituudi ja Harvardi ülikooli füüsikud asetasid kaks ühe aatomi paksust grafeenilehte teineteise peale, aga mitte aatomivõre järgi päris kohakuti, vaid väga väikese, 1,1 kraadise nurga võrra viltu.

Pablo Jarillo-Herrero Massachusettsi tehnikainstituudist ja ta kolleegid tegid kindlaks, et sedamoodi seatud kaheleheline grafeenikile on üldjuhul elektri-isolaator, aga kui tekitada kahe kihi vahele väike elektriline pinge, siis muutub kile ühtäkki ülijuhiks.

Jarillo-Herrero sõnul võib nähtusele põhimõtteliselt leida rohkesti rakendusi. Näiteks võiks luua grafeentransistore, millel saaks ülijuhtivust sisse ja välja lülitada ja mida saaks seetõttu kasutada kvantseadeldiste ehitamiseks.