Inimesel on viinamarjaga umbes 25 protsenti ühist pärilikkusainet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõige rohkem on meil tegelikult šimpansiga. Aga võib-olla nendest näidetest, kes meil siin toodud on, oleks kõige huvitavam vaadata näiteks siga. Miks meil on siis nii palju ühist seaga, on see, et oleme tegelikult üsna sarnased - mõlemad loomariigi esindajad, kes on kasvanud sarnastes keskkondades ja kes on keha ehituse ja funktsioonide osas ka üsna võrreldavad," selgitas Tartu ülikooli genoomika instituudi biotehnoloog Kertu Liis Krigul.

Näitusel saab oma geenide kohta infot ka enda peal katsetades. Näiteks meie geenid määravad ära ka selle, kas me tunneme mõru maitset ja inimesed tunnevad seda erinevalt.

"Jällegi on siin mängus evolutsioon. Need, kes seda mõru maitset tunnevad, neil on evolutsiooniliselt olnud eelis ära tunda mürkmarju," rääkis Krigul.

Näitusel on ka DNA-pallimeri, kus nelja värvi pallid tähistavad nelja tüüpi nukleotiide meie pärilikkusaines.

Kogu näitus on aga üles ehitatud 23 kromosoomile, millest igaüks jutustab inimese tervise kohta mingi loo. Näiteks saab külastaja nende andmete põhjal testida, milline laps sünnib tema välimusega inimesel või milline on tema risk saada mõni haigus.

"Meie panus või innovaatilisus selle mängu juures on see, et sa saad vaadata, kuidas geneetiline risk mõjutab sinu II tüüpi diabeeti haigestumist," ütles Tartu ülikooli genoomika instituudi spetsialist Kristi Läll.

Kui printida välja kõige väiksema ehk 22. kromosoomi info paberile nukleotiididena, läheb selleks 79 lehekülge. Saladuseks ei jää näitusel seegi, kui palju meis kõigis ikkagi neandertaallast on.

Seda kõike saab Tallinna teletornis "Geeniaalsel" näitusel avastada aasta lõpuni.