Kauged kerasparved andsid teada Linnutee massi
Meie Linnutee galaktika on vähemalt 150 000 valgusaasta laiune, aga kas olete kunagi küsinud, kui palju seekaalub? Kui ei ole, siis on hästi, sest Linnutee kaalu ei olegi õige küsida. Õige on küsida, kui suur on Linnutee mass.
Rühm teadlasi eesotsas Laura Watkinsiga Ameerika Ühendriikidest Kosmoseteleskoobi Instituudist ongi seda õiget küsimust küsinud ja saanud vastuseks 1500 miljardit Päikese massi.
Nad jõudsid sellele tulemusele, kui analüüsisid vaatlusandmeid, mida on kogunud kosmoseteleskoobid Hubble ja Gaia. Nende enneolematult täpsete andmete põhjal said nad teada, kui kiiresti liiguvad galaktika kaugetel äärealadel tähtede kerasparved.
See teadmine oligi otsustava tähtsusega, sest täheparvede tiirlemiskiirus ümber galaktika keskme sõltub sellest, kui palju massi nende orbiidist sissepoole jääb.
Varem on suudetud mõõta peamiselt täheparvede liikumise niiöelda vaatekiire suunalist komponenti ehk seda, kui kiiresti nad Maa poole või Maast eemale liiguvad. Uutest andmetest sai aga hästi välja lugeda ka liikumise külgsuunalise komponendi ja kahe komponendi järgi kokku siis ka summaarse kiiruse, ja selle järgi ka galaktika massi.
Galaktika massi on püütud määrata ka varem, näiteks näha oleva ja juurde aimatava ainekoguse põhjal. Kuid et tumedat ainet ei ole otseselt näha, ei osata selle kogust väga hästi aimata, mistõttu galaktika massi hinnangud on kõikunud 500 miljardi ja 3000 miljardi Päikese massi vahel.
Watkinsi ja kolleegide saadud hinnang, 1500 miljardit Päikese massi, mille nad on avaldanud võrguvaramus arXiv, paigutub siis vägagi mugavalt senise hinnaguvahemiku keskossa.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa