Kohtusemiootika (forensic semiotics) on küllaltki noor kohtuteaduse distsipliin, mistõttu on sellega seotud üksjagu müüte ja arusaamatusi. Varasemates postitustes oleme vaadanud, kuidas semiootikast võib olla kasu reklaamide ja kaubamärkide analüüsimisel.

Kohtusemiootika mõistmise parandamiseks vaatame otsa avatud nimekirjale olukordadest, mida aega-ajalt peetakse semiootilisteks, kuid mis tegelikult jäävad väljapoole kohtusemiootilise ekspertarvamuse kompetentsi.

Juriidilised tõlgendused. See, kuidas mingit seadust ühes või teises olukorras õiguslikult tõlgendatakse ja rakendatakse kuulub vaieldamatult õigusteaduse kompetentsi. Semiootikast võib siin kasu olla üksnes tavakeelsete terminite või mõistete lahtiharutamisel.

Näiteks 2016. aasta kevadel kaotas USA arvutitootja Apple hagi Hiina ettevõtte Xintong Tiandi vastu. Vaidluse keskmes ei olnud see, kas kaubamärgid on sarnased (iPhone vs IPhone), vaid pigem see, kes millal midagi Hiinas mingis kaubamärgi kategoorias registreeris, millal üks või teine kaubamärk sai Hiinas üldtuntuks ning millised on selle õiguslikud järelmid.

Majanduslikud tõlgendused. Millist tulu teenitakse ühe või teise kaubamärgi, tootedisaini või reklaami ebaseaduslikust ekspluateerimisest on majandusteaduslike arvutuste tulem. Semiootikal pole siia asja.

Näiteks 2016. aastal kaotas Lõuna-Korea restoran Louis Vuitton Dak kohtukaasuse rahvusvahelise luksustoodete korporatsiooni Luis Vuitton vastu. Restoran pidi maksma 12 750.- USA dollarit trahvi Luis Vuittoni kaubamärgi ebaseadusliku kasutamise eest. Sarnasel moel tekkinud kahjude väljaarvutamisega tegelevad kutselised kahjuhindajad, kes töötavad kas ülikoolides või advokaadibüroodes.

Tehnilised tõlgendused. Patente võib registreerida igasugustes kategooriates, sh näiteks ravimitööstuses. Semiootika jaoks on keemiateaduses kasutatavad sümbolid küll huvipakkuv uurimisaines, kuid ainete koostise uurimine kuulub siiski keemia kompetentsi.

Näiteks kaotas ravimitootja Pfizer 2016. aastal kohtukaasuse oma konkurendi Actavis vastu. Pfizeri kinnitusel sisaldas Actavise ravim sama ainet – pregabaliini –, mis on oluline komponent Pfizeri epilepsiaraviks patendeeritud medikamendis Lyrica. Pfizeri väitel soovis konkurent oma käsimüügiravimiga liikuda ajapikku samasse turusegmenti.

Nagu näeme, siis mitte kõik, mis hiilgab ei ole semiootika. Terve rida õigusvaidlustega seotud aspekte vajab teiste distsipliinide kompetentsi ja sisendit. Semiootikaeksperdi ülesandeks on nende piirisituatsioonide märkamine ning klientide tähelepanu juhtimine selliste olukordade adekvaatseks lahendamiseks.

Tiit Kuuskmäe tegeleb kohtusemiootika kaasustega. Artikkel ilmus algselt Mind the Meaning lehel.