Ülo Vooglaid: eesti keele vähenemine ülikoolides on riigireetmine ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikool.
Tartu Ülikool. Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR

Hariduse elutöö preemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid peab meie koolivõrgu nõrgimaks lüliks ülikoole, sest ülikoolides surutakse eesti keelt nurka, mis tema hinnangul võrdub riigireetmisega.

"Ma väga-väga muretsen selle pärast, et kuidagi hiilib mingisuguste ettekäänete varal sisse eesti keele nurkasurumine. Ma arvan, et see on palju hullem riigireetmine, kui mingisugused Dressenid on suutnud. See on äärmiselt ohtlik ja mina ei usu, et ülikoolis õppejõud või rektorid või prorektorid ei saa aru, mis nad teevad. Ma arvan, et nad saavad aru ja teevad meelega."

Vooglaid lisab, et eesti keele kaitsmiseks tuleks ümber teha ülikoolide seadused.

"Kui inimestel oidu nii palju peas endal ei ole, et orienteeruda, siis tuleb seadusega reguleerida. Ja loomulikult võtta üsna resoluutseid meetmeid inimeste suhtes, kes on käitunud kõlvatult."

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo hinnangul muretsemiseks põhjust pole. Pigem tuleks teha paremat selgitustööd, miks ingliskeelseid õppekavu tarvis läheb.

"Ma arvan, et lugupeetud professor on veidi halvasti kursis sellega, mis on tegelik olukord. Kindlasti tuleb eesti keelele pöörata tähelepanu aga midagi katastroofilist sündimas ei ole ja ülikoolide nõukogud on minu arvates väga vastutustundlikud."

Aaviksoo sõnul tuleb ingliskeelseid õppekavu juurde kahel põhjusel. Esiteks pole mõnel erialal piisavalt eesti keelseid üliõpilasi ja ilma ingliskeelse õppekavata jääks kursus avamata.

"Ja teiseks on oluline ka see, mis keeles on õppekirjandus. Ja siin on kõige suurem probleem, et väikesed riigid ja rahvad  ja väikeste all pean ma silmas ka näiteks poolakaid ja sakslasi ei suuda tagada kogu vajalikku õppekirjandust rahvuskeeltes, rääkimata Eestist või Soomest või Taanist."

Keelemaastikul on Tallinna Tehnikaülikool silma paistnud ka uue nimekujuga TalTech ning tasapisi hakkab ingliskeelse põhjaga lühend juurduma ka meie avalikus ruumis. Aaviksoo ütleb, et Tallinna Tehnikaülikooli nimekuju jääb aga senine lühend TTÜ vahetati välja.

"Et inglise keeles, eesti keeles, poola keeles, läti keeles ja eesti keeles oleks üks lühend, TalTech."

Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ütleb, et asi on pisut keerulisem.

"Ta võib olla ingliskeelse nimetuse lühend aga eesti keelse nimetuse lühend ta ei ole. Selles mõttes jääb ta eesti keele seisukohalt eraldi nimeks."

Ja nimed on Pälli sõnul märgilised asjad.

"Nad muudavad inimeste mõttemaailma ka märkamatult. Et kui me võtame selle vaikimisi eelduseks, et meil võivad olla Eestis asutustel ingliskeelsed nimed ja lühendid, siis see ju tasapisi muudab ka inimeste hoiakuid."

Päll lisab, et niisugune, ingliskeelsete nimekujude kasutamine ei tohiks saada normiks ka Eesti riigiasutustes. Halvaks näiteks võib tema sõnul tuua plaanitava terviseandmete riigifirma Digital Innovation Estonia ehk DigInEst´i.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: