Ingliskeelses kirjanduses on kasvanud alates 1990. aastatest lausekatke "kuula oma südant" esinemissagedus üheksa korda. Aasta-aastalt otsitakse fraasi "follow your passion" üha sagedamini ka Google'i otsingumootori vahendusel. See peegeldub Yale'i NUS kolledži psühholoogiadotsendi Paul O'Keefe'i sõnul õpilaste käitumises. "Kui miski tundub tööna, tähendab see, et sa ei armasta seda. Kui üle laboriukse astudes ei valda sind tugevad emotsioonid, pole tegu sinu kirega," sõnas dotsent. Nii jäävadki mõned tudengid "oma" uurimisteemat otsides laboreid vahetama.

Laiemalt taandub see kahele omavahel konkureerivale mõtteviisile. Esimese kohaselt on huvid, eeldused, kired ja võimed kõigil juba kaasasündinud. Inimestel ei jää muud üle, kui laiast maailmast oma kirg üles leida. Sellest lähtudes unustatakse tihti, et noorena tunnevad lapsed huvi praktiliselt kõige vastu. Teise idee alusel annab huvisid arendada ja suunata. Kirg saab tekkida kõige suhtes, kui endaga esmalt piisavalt tööd teha. Paralleeli saab tuua armastuse ja suhetega.

Vastilmunud uurimuses tegi O'Keefe katseid mõnesaja kolledžiõpilasega. Katsealustel paluti määratleda end kõigepalt tehnika- või kultuurihuvilisena ja vastata muu hulgas küsimustele, kui palju usuvad nad kaasasündinud huvide olemasollu ja mil määral saavad need elu jooksul muutuda. Seejärel paluti tehnikahuvilistel lugeda artiklit filosoof Derridast ja kultuurihuvilistel tuleviku algoritmidest.

Mida rohkem uskusid õpilased kaasasündinud huvidesse, seda ebahuvitavamaks nad vastandlikku eriala puudutavat artiklit pidasid. Teisisõnu, mõtteviis ahendab inimeste edasisi valikuid ja maailmapilti. Samale lõpptulemusele jõuti tudengitega, kes tutvusid esmalt mõlema mõtteviisi põhiteesidega. "Võimed võivad kirgi ja huvialasid mõneti mõjutada, aga need pole üksteisega ilmtingimata seotud. Ma pole kitarri mängides juba 25 aastat paremaks muutunud, aga teen seda ikka," märkis O'Keefe.

Järgnenud katsetest selgus, et kaasasündinud kirgedesse uskumine võib vähendada inimeste püsivust ja valmidust ennast arendada. Töörühm näitas esmalt kultuurihuvilistele astronoomiaguru Stephen Hawkingi laiemale auditooriumile suunatud videot mustadest aukudest. Mõni aeg hiljem andsid nad neile tutvumiseks päris teadusajakirjas ilmunud musti auke käsitleva uuringu. Kuigi uurimisalused pidasid mõni hetk varem enda sõnul paeluvaks, pani uus informatsioon neid kiirelt meelt muutma.

Töörühma sõnul taanduvad erinevused vähemalt osaliselt motivatsioonile. Huvide muutumatusse uskujad peavad seda sagedamini neid huvitavate erialade puhul piiramatuks. Kui miski aga kohe välja ei tule, pole tegu ilmselt nende kirega. O'Keefe nentis, et see võib inimesed omakorda kõrge lävendiga, kuid muidu huvitavast erialast eemal hoida. Elukestvasse arengusse uskujad pelgavad varasemate uuringute põhjal aga esialgset läbikukkumist vähem ja oskavad sellega juba ette arvestada. Seetõttu langeb nende motivatsioon aeglasemalt.

Samas märkisid autorid, et teatud olukordades võib aidata ühte teemasse süüvimine kasuks tulla ja vältida algsest eesmärgist kõrvalekaldumist. Ent suuremat erialade ülesust nõudvatel ametikohtadel on eeliseks kasvule suunatud mõttelaad.

"Soovitus oma andekuse pärast mitte nii palju muretseda, mitte teha raha või positsiooni pärast järeleandmisi ja otsida enda jaoks tähendusrikas tegevusala on sisimas hea. Paraku võib takistada seesama mõtteviis inimestel enda huvide arendamist," viitas O'Keefe. Põhisõnumina ei tuleks dotsendi sõnul oodata, et huvitavad erialad pakuvad kohe mõnutunnet. Mõnikord tuleb selle nimel esmalt vähem või rohkem tööd teha.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.