Analüüs: loomingupalavik vanust ei küsi ({{commentsTotal}})

Autoportree.
Autoportree. Autor/allikas: Vincent van Gogh

Loomingulised kõrgperioodid esinevad inimeste elus juhuslikult ega ole otseselt seotud inimeste kasvanud produktiivsusega, leiavad silmapaistvate teadlaste, kunstnike ja filmilavastajate karjääre uurinud sotsiaalteadlaste tööst. Miinuspoolena satuvad inimesed analüüsi kohaselt loomingulisele kullasoonele tavaliselt vaid korra elus.

Dashun Wang Ameerika Ühendriikidest Northwesterni ülikoolist võttis kolleegidega luubi alla 3480 kunstniku, 6233 filmilavastaja ja veidi enam kui 20 000 teadlase karjääri. Saavutuste hindamisel lähtus töörühm rahvusvahelise filmiandmebaasi IMDb reitingutest, maalide oksjonihindadest ja teadlaste puhul kümne aasta jooksul kogutud viitamiste arvust.

Töörühm leidis, et neist enamik lõi oma tippteosed järjest ja võrdlemisi kitsa ajavahemiku vältel. Loominguline kõrgperiood oli hästi eristatav 91 protsendi kunstnike, 82 protsendi filmilavastajate ja 90 protsendi teadlaste puhul. Seejuures ei tulnud välja, et inimesed on teatud eas loomingulisemad. Analüüsi kohaselt oli see täielikult juhuslik.

Wang uuris sedagi, kui suur on tippteoste loomisel juhusel ja õnnel. Eelnevad tippteadlaste tegemisi haaranud tööd on viidanud, et maailma muutvate uurimuste avaldamine langeb kokku ajaga, kui teadlased üleüldse kõige rohkem uurimusi avaldavad. Nii oli võimalus suurem ka tõelise hiti sünniks. Nüüd ilmunud töös sellele viitavaid märke ei leitud. Teisisõnu, suurejooneliste teoste loomine taandub tõepoolest muutustele inimeste loomingulises.

Statistika alusel tuli taolisi "kuumi" perioode ette tavaliselt vaid korra elus. Keskmiselt kestavad need umbes viis aastat. Teadlaste puhul ilmusid nende kolm kõige mõjukamat tööd keskmiselt 3,7 aasta jooksul.

Uurimuse ülesehitus ei võimaldanud öelda samas midagi selle kohta, mis taolisi loomingulisi puhanguid vallandab. Wand kirjutab siiski, et tööst võiks olla sellegipoolest kasu parasjagu edu lainel surfavate inimeste avastamiseks. Nende täiendava toetamisega võiks olla võimalik kasutada nende potentsiaali ära veelgi tõhusamalt. Samuti viitavad tulemused töörühma sõnul, et näiteks 50. või 60. eluaastateni jõudnud teadlasi pole mõtet veel maha kanda. Seda isegi juhul, kui nad pole selleks ajaks veel midagi suurt saavutanud.

Silmapaistvate näidetena suurkujude loomingulistest kõrgperioodidest tõid teadlased näidetena Vincent Van Goghi, Peter Jacksoni ja Albert Einsteini. Näiteks maalis Van Gogh 1888. aastal nii teosed "Vaas 12 päevalillega", "Van Goghi tool" kui ka "Tähistaeva Rhone kohal". Jackson läks ajalukku "Sõrmuste Isanda" trioloogiaga, mis valmis 2001.– 2003. aastal. Einsteinil ilmus aga 1905. aastal kolm uurimust, mis muutsid radikaalselt seda, kuidas inimkond aegruumi mõistab.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: