Inimeste intelligentsuse tõus on pööranud languseks
Seni on inimkond võinud rahul olla vähemalt ühe statistilise suundumusega: inimeste keskmine intelligentsuskvoot IQ on saanud aastakümnetega üha kõrgemaks. Nüüd aga on hakanud uuemad uuringud näitama, et see trend on pöördunud ja inimeste keskmine nutikus kipub hoopis langema.
Norra Ragnar Frischi Majandusuuringute Keskuse teadlased Bernt Bratsberg ja Ole Rogeberg kirjutavad oma uuringust nüüd Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Intelligentsuskvoodi senist tõusu on seletatud mitmeti: võib-olla on see 20. sajandi algusest täheldatud nähtus tekkinud sellest, et inimesed on hakanud tervislikumalt toituma, või siis sellest, et tervishoid on läinud paremaks ja saanud kättesaadavamaks, või siis sellest, et edenenud on haridussüsteem.
Norra teadlased analüüsisid IQ-andmeid, mis on kogutud Norra kaitseväkke võetud ajateenijatelt aastatel 1970 kuni 2009. Neid teste võtsid nad oma uuringus arvesse 730 000.
Tuli välja, et keskmiselt oli igas uues põlvkonnas intelligentsuskvoot eelmisega võrreldes vähenenud seitse punkti. Bratsberg ja Rogeberg pakuvad põhjustena välja keskkonnategureid või elustiilimuutusi, aga ka haridussüsteemi olukorda ja asjaolu, et lapsed on hakanud vähem lugema, kuid rohkem arvutimänge mängima ja nutitelefonis tuhnima.
Sellele, et IQ on langusele pööranud laiemaltki kui ainult Norras, on viidanud ka näiteks Suurbritannias tehtud uuringud, mis osutavad intelligentsuskvoodi kahanemisele pärast Teist maailmasõda 2,5 kuni 4,3 punkti võrra igas kümnendis.
Lootust võib anda mullu Ameerikas saadud uuringutulemus, mille järgi rohkesti kala söövatel lastel on IQ kõrgem kui neil, kes vähem kala söövad. Nii et andkem siis lastele igaks juhuks vähemalt kala, kui mitte lausa õnge.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa