Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Nakkushaiguste mõju riigi rahvastikule: madalam IQ
Toimetas Mart Zirnask
Kuna soojemate maade lapsed peavad pidevalt võitlema nakkushaigustega, ei jätku neil aju arendamiseks piisavalt energiat. Tagajärjeks on kogu riigi elanike madalam IQ, väidavad Ühendriikide teadlased.
Paljude teadlaste arvates pole IQ-testid just parim meetod eri riikides elavate inimeste vaimse võimekuse võrdlemiseks. Kuna intelligentsus hõlmab väga palju omavahel põimitud tegureid – sealhulgas sotsiaalseid –, võib testitulemuste vettpidavuse küsimärgi alla seada. Ent New Mexico ülikooli teadlased viitavad nüüd, et hariduse, jõukuse ja teiste peamiste intelligentsuskvooti mõjutavate faktorite kõrval tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata ka haigustele. Just need võivad olla põhjuseks, miks üldine IQ eri riikides varieerub, vahendab The Guardian.
Nooremate kui viie-aastaste laste energiast läheb suur osa aju arendamisele. Viidates, et üldine intelligentsuskvoot on madal just sooja kliimaga maades (kus ka epideemiad tõsine probleem), pakkusid New Mexico teadlased, et soojamaa-lastel tuleb ajutreeningu arvelt hoopis haigustega võidelda. Võrreldes kolme varasema üleilmse IQ-uuringu tulemusi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmestikuga tuberkuloosi, malaaria, teetanuse ja teiste nakkushaiguste levikust, leitigi üsna vahetu seos: mida laiemalt levivad riigis nakkushaigused, seda madalam on üldine intelligentsustase.
Üks ajakirjas Proceedings of the Royal Society avaldatud uurimuse autoreist, evolutsioonibioloog Randy Thornhill usub, et pikalt haiguste keskel elanud rahvad võivad olla olukorraga kohanenud: neil kujuneb tugevam immuunsüsteem – ent seda ajufunktsioonide arvelt. Guardiani ajakirjanik viitab, et Thornhill sai kümnekonna aasta eest kuulsaks raamatu "A Natural History of Rape" kaasautorina. Selles käsitleti vägistamist inimese geneetilise kohastumisena.
Uurimuse põhiautor Chris Eppig rääkis Guardianile, et nakkushaiguste mõju IQle oli suurem kui ükski teine faktor, mida uurijad vaatlesid. "Haigus on peamine keha energia neelaja, ja aju kujunemine nõuab palju energiat. Kellel piisavalt pole, see seda korralikult teha ei saa," ütles ta. "Selle tagajärjeks on – kui meil on õigus –, et ühe rahva IQ püsib suuresti mõjutamatuna seni, kuni inimesed jaksavad kanda haiguskoormat."
Veel teadmata põhjustel toimub maailmas praegu siiski intelligentsuskvoodi tõus. Thornhill soovitab seda näitajat pikema aja vältel jälgida – ühel arenguteljel haiguste levikuga. See peaks välja tooma, kas ja kuidas üks faktor teist mõjutab.
Uurimust kommenteerib Guardianile ka Richard Lynn, Põhja-Iirimaa Ulsteri ülikooli psühholoogiaprofessor, kes muuhulgas käsitlenud koolilaste lugemisoskust koos Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikuga. Lynn viitab, et intelligentsuse ja haiguste suhe toimib ka vastupidi: madal üldine IQ vastutab osalt ka nakkushaiguste leviku eest riigis. Professor toob näiteks HI-viiruse leviku eriti Lõuna-Aafrikas, kus seda kannab ümmarguselt kolmandik elanikest. "Sedagi võib siduda rahva madala IQga – nad ei saa aru, kuidas viirus levib ja nende arusaamad selle vältimisest on väärad."
Kuna soojemate maade lapsed peavad pidevalt võitlema nakkushaigustega, ei jätku neil aju arendamiseks piisavalt energiat. Tagajärjeks on kogu riigi elanike madalam IQ, väidavad Ühendriikide teadlased.
Paljude teadlaste arvates pole IQ-testid just parim meetod eri riikides elavate inimeste vaimse võimekuse võrdlemiseks. Kuna intelligentsus hõlmab väga palju omavahel põimitud tegureid – sealhulgas sotsiaalseid –, võib testitulemuste vettpidavuse küsimärgi alla seada. Ent New Mexico ülikooli teadlased viitavad nüüd, et hariduse, jõukuse ja teiste peamiste intelligentsuskvooti mõjutavate faktorite kõrval tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata ka haigustele. Just need võivad olla põhjuseks, miks üldine IQ eri riikides varieerub, vahendab The Guardian.
Nooremate kui viie-aastaste laste energiast läheb suur osa aju arendamisele. Viidates, et üldine intelligentsuskvoot on madal just sooja kliimaga maades (kus ka epideemiad tõsine probleem), pakkusid New Mexico teadlased, et soojamaa-lastel tuleb ajutreeningu arvelt hoopis haigustega võidelda. Võrreldes kolme varasema üleilmse IQ-uuringu tulemusi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmestikuga tuberkuloosi, malaaria, teetanuse ja teiste nakkushaiguste levikust, leitigi üsna vahetu seos: mida laiemalt levivad riigis nakkushaigused, seda madalam on üldine intelligentsustase.
Üks ajakirjas Proceedings of the Royal Society avaldatud uurimuse autoreist, evolutsioonibioloog Randy Thornhill usub, et pikalt haiguste keskel elanud rahvad võivad olla olukorraga kohanenud: neil kujuneb tugevam immuunsüsteem – ent seda ajufunktsioonide arvelt. Guardiani ajakirjanik viitab, et Thornhill sai kümnekonna aasta eest kuulsaks raamatu "A Natural History of Rape" kaasautorina. Selles käsitleti vägistamist inimese geneetilise kohastumisena.
Uurimuse põhiautor Chris Eppig rääkis Guardianile, et nakkushaiguste mõju IQle oli suurem kui ükski teine faktor, mida uurijad vaatlesid. "Haigus on peamine keha energia neelaja, ja aju kujunemine nõuab palju energiat. Kellel piisavalt pole, see seda korralikult teha ei saa," ütles ta. "Selle tagajärjeks on – kui meil on õigus –, et ühe rahva IQ püsib suuresti mõjutamatuna seni, kuni inimesed jaksavad kanda haiguskoormat."
Veel teadmata põhjustel toimub maailmas praegu siiski intelligentsuskvoodi tõus. Thornhill soovitab seda näitajat pikema aja vältel jälgida – ühel arenguteljel haiguste levikuga. See peaks välja tooma, kas ja kuidas üks faktor teist mõjutab.
Uurimust kommenteerib Guardianile ka Richard Lynn, Põhja-Iirimaa Ulsteri ülikooli psühholoogiaprofessor, kes muuhulgas käsitlenud koolilaste lugemisoskust koos Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikuga. Lynn viitab, et intelligentsuse ja haiguste suhe toimib ka vastupidi: madal üldine IQ vastutab osalt ka nakkushaiguste leviku eest riigis. Professor toob näiteks HI-viiruse leviku eriti Lõuna-Aafrikas, kus seda kannab ümmarguselt kolmandik elanikest. "Sedagi võib siduda rahva madala IQga – nad ei saa aru, kuidas viirus levib ja nende arusaamad selle vältimisest on väärad."
