Tähelepanuhäire ja teistele mitte meeldimine 1. klassis mõjutab akadeemilist võimekust tulevikus ({{commentsTotal}})

Eakaaslaste mittesoosival suhtumisel on mõju lapse akadeemilisele edasijõudmisele.
Eakaaslaste mittesoosival suhtumisel on mõju lapse akadeemilisele edasijõudmisele. Autor/allikas: Thomas Ricker/Creative Commons

Lastel, kel varases lapsepõlves esineb tähelepanuhäireid, on 40 protsenti väiksem tõenäosus lõpetada keskkool. Siiski on see ilmselt õigel hetkel sekkumisega parandatav.

Uuringuid, milles analüüsitaks varajases lapsepõlves esinevate tähelepanuhäirete mõju akadeemilisele võimekusele ei ole kuigi palju, kuna see nõuab väga pikaajalist andmekogumist.

Duke’i ülikooli Trinity kolledži värske uuring aga võttis ette haridusuuringu Fast Track Project, mis 1991. aastal asus otsima seoseid ja mõjutustehnikaid kooli, õppemetoodika, lapse tervise ja võimete ning vanemate ja kodu mõju osas lapse terviklikule arengule. Selle pikka aega kestnud uuringu andmetele tuginedes vaadati 386 USA lapse akadeemilist arengut alates aastast 1991, mil nad olid 1. klassis, kuni kolledžini.

Analüüsi aluseks võeti varajase lapsepõlve akadeemilised, tähelepanu- ja sotsiaal-emotsionaalsed oskused, millel oli mõju akadeemilisele edasijõudmisele.

Keskmiselt kaheksa protsenti madalamad hinded

Kõige selgemalt tuli esile, et tähelepanuga seotud oskused on tugevalt seotud akadeemilise edu ehk koolis edasijõudmisega.

Viiendaks klassiks olid need õpilased, kel oli lapsepõlves esinenud tähelepanuhäireid, eakaaslastega võrreldes kesisema lugemisoskusega ning nende hinded olid kehvemad.

Lugemises olid nad eakaaslastest vähemalt kolme protsendipunkti jagu halvemad, nende hinded olid aga keskmiselt suisa kaheksa protsenti madalamad.

Need mõjud tulid selgelt esile kas siis, kui andmeid ühtlustati võttes arvesse lapse akadeemilist taset kooli alguses, intelligentsuskvooti ja sotsiaalmajanduslikku tausta.

Nende laste puhul tuli selgelt esile, et alushariduses kehvemini omandatud lugemisoskus mõjutas ka põhikoolis hakkamasaamist. Ehk varase tähelepanuhäirega lastel olid ka põhikoolis kehvemad hinded ning nende hulgas oli keskkooli lõpetanute hulk 40 protsenti väiksem, kui teiste õpilaste hulgas.

Lastel, kelle puhul täheldati tähelepanuhäiret, ei olnud diagnoositud tähelepanupuuduse ja hüperaktiivsuse häire ADHD, ehkki mõnel neist võis see ka siiski olla. “Meie uuringu tulemused näitavad, et isegi väike tähelepanuhäire võib mõjutada päris tugevalt lapse akadeemilist edasijõudmist,” selgitas uuringu üks autoritest, Duke’i ülikooli laste ja perepoliitika keskuse teadur David Rabiner.

Kui 1. klassis ei leia sõpru

Teine oluline mõjutegur, mis uuringust välja tuli, oli teistele lastele meeldimine. Nimelt on eakaaslastega läbisaamisel ja nende soosival suhtumisel lapse akadeemilisele edasijõudmisele oma mõju. Nendel lastel, kes esimeses klassis ei olnud klassikaaslaste soosingus, olid 5. klassis veidi madalamad hinded võrreldes nendega, kel olid klassikaaslastega tugevad sõbrasuhted.

See on teadaolevalt esimene uuring, kus võeti arvesse ka laste endi poolt peegeldatud teistele meeldivust. See on oluline komponent sotsiaalsete suhete loomisel, mis omakorda toetab võimet pühenduda akadeemiliste teadmiste omandamisele.

“See uuring näitab mitte-kognitiivsete ehk nn pehmete oskuste olulisust eakaaslastega suhtlemisel, millel omakorda on mõju lapse akadeemilisele edasijõudmisele,” ütles Duke’i ülikooli neuroteaduste professor Kenneth A. Dodge.

Uuringu autorite soovitus on pidada silmas varajase tähelepanuhäirega lapsi ning kasutada erinevaid metoodikaid, et nad õpiksid ega jääks oma häire tõttu eakaaslastest akadeemiliselt maha. Seda omakorda soosib klassikaaslastega hea läbisaamine, mida samuti saavad õpetajad ja lapsevanemad toetada.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: