Rektoriks pürgivad akadeemiaga seotud isikud: teadusprorektor prof Mart Kalm, graafilise disaini osakonna juhataja prof Ivar Sakk ja vabade kunstide teaduskonna dekaan prof Andres Tali.

Pärast iga kandidaadi enesetutvustust oli neil võimalik esitada vastaskandidaatidele küsimusi.

Ivar Sakk uuris Andres Talilt, miks ta prorektorina ei ole tõstnud palku. Andres Tali lubab nimelt oma programmis ka palgatõusu. "Miks ei toimunud palgatõusu siis, kui olid kõige raskemad ajad?" küsis Sakk. Tali vastas, et 2008. aastal lahkus ülikoolist ning ei saanud seda siis seetõttu teha. Ehk üldjoontes põhjendas Tali senist palkade mitte tõstmist asjaoluga, et on ülikoolist eemal viibinud.

Mart Kalm uuris Andres Talilt samuti programmi kohta. Tema küsimus oli, milline võiks olla EKA koht ühiskonnas? "Kui me tegelikult siin maja sees teame, mida me siin maja sees teeme, siis vaja on ühiskonnas taastada see koht vaid meedia kaudu," ütles Tali. Ta tõstis esile, et tudengid toovad auhindu ning õppejõud teevad väga head tööd, mis aga paistab negatiivsete uudiste foonil liiga vähe välja.

"Me oleme mattunud selle negatiivse alla ja me ei suuda enam hoomata, mis on meie osa tervikus," ütles Tali. Ta on oma programmis keskendunud siseprobleemide lahendamisele ning tugeva organisatsiooni ülesehitamisele, et selle kaudu võimaldada täita rolli ühiskonnas.

Järgnes küsimustevoor, millest oleme teinud järgnevd väljavõtted.

Emeriitprofessorite tasu

Kunstnik, kirjanik ja arhitekt Leonhard Lapin, kes EKA nõukogus esindab emeriitprofessoreid, märkis et emeriitprofessorid saavad tema teada 75 protsenti akadeemiku kuutasust ehk 264 eurot kuus. See on väiksem kui miinimumpalk, väiksem kui elatusmiinimum. "Kas te teete midagi selle heaks, et emeriitprofessorite tasu tõuseks?" küsis Lapin.

Emeriitprofessori tasu ei ole enam aastaid seotud akadeemiku tasuga, parandas Mart Kalm. "Arvan, et kunstiakadeemia emeriidid peavad saama sama palju tasu kui Eesti teadusülikoolide emeriidid," ütles Kalm. Andres Tali nõustus eelkõnelejaga. Ivar Sakk aga täpsustas, et praegu on kunstiakadeemia emeriitprofessorite tasu enam-vähem sama, mis teistes ülikoolides, ehkki ta tunnistas, et tasu on väike. Sakk avaldas lootust, et paremate aegade saabudes on ehk võimalik ka emeriitprofessorite tasu tõsta. Kalm lisas omalt poolt, et EKA eelarve väiksust arvesse võttes on see niigi märkimisväärne, et suudetakse hoida tasu võrdväärsel tasemel näiteks Tartu ülikooliga.

Arhitektuuriõppe tulevik

Arhitekt Aet Ader küsis, mis on kandidaatide nägemus EKA konkurentsivõime tõstmisest nii Eesti sees kui väljas? Tema küsimus oli ajendatud vähestest sisseastujatest arhitektuurivaldkonnas.

Ivar Sakk tõi lahendusena välja kaadrivaliku – see on tema hinnangul olulisim küsimus kooli kvalifikatsiooni juures. Mart Kalm küsis täpsustuseks, millest Aet Aderi küsimus täpsemalt ajendatud on? Aet Ader selgitas, et arhitektuuri astub üha vähem tudengeid, kelle tase on madal. Seetõttu küsiski Ader täpsustavalt, kuidas saada EKAsse õppima häid tudengid.

Kalm vastas sarnaselt Ivar Sakkile, et tipptasemel õppejõude on EKAsse toodud, samuti on väljaandmisel tipptasemel arhitektuurivaldkonna teadusajakiri. Paraku aga oli suvisel vastuvõtuperioodil arhitektuuri sisseastujaid vähe ning paljud tudengikandidaadid otsustasid Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kasuks. Väidetavalt on TTÜ ehitusinseneri ja EKA arhitektuuri tudengikandidaatide jaotuvus vastavalt 60/40. Kalm tõi näite, et kui varem tulid EKA arhitektuuri erialale proovima Tallinna reaalkooli kuldmedalistid, siis praegu tuleb leppida kolmemeestega.

"Me pingutasime maksimaalselt ja ma olen meie kvaliteedis sügavalt veendunud, ja ikkagi tundus meie noortele parem valik minna õppima TTÜsse," ütles Kalm. Ta tõi sinna juurde näiteks, et ka mujal maailmas proovivad tudengid esmalt arhitektuuri, kui sinna ei saa, otsustatakse insenerihariduse kasuks.

Andres Tali nõustus eelkõnelejatega, kuid lisas, et üliõpilased teevad oma valikud sageli vanemate ja ka avalikkuse mõjul. Kuigi õpetada võivad oma eriala tipud, kui see välja ei paista, pole see ka sisseastujaile atraktiivne.

"Me oleme liiga palju kontsentreerunud verisele võitlusele TTÜga – on selge, et nad ei lõpeta seda õppekava seal ära. Me peame oma arhitektuuriõppega eristuma," ütles Tali. Ta toonitas ka vajadust olla dünaamiline, et neil õppekavadel, kus on vähe tudengeid, oleks võimalik ümber orienteeruda paindlikult teistele õppekavadele.

Indrek Kalman, Eesti Arhitektide Liidust, küsis, kuidas tagavad kandidaadid EKAs arhitektuuriõppe jätkumise?

Andres Tali ütles, et see on ülesandepüsititus arhitektuuriteaduskonnale, kes "Mina isiklikult ei suuda seda garantiid anda, aga ma arvan, et kõik sellised tehnilised erialad on väga kiirest arenevad ning kuidas suudavad need õppekavad nende muudatustega kaasas käia," ütles Tali.

"Õppekava on paber ja tähtis on see, kes õpetavad," ütles Ivar Sakk. Tuleb hoolitseda selle eest, et üheski osakonnas ei võitaks võimust halb kollegiaalsus, kus sõbrad kutsuvad sõpru õpetama ja hoiavad eriala n-ö kapis. Sakki hinnangul tuleb säilitada õppekavad avatus. Samas tunnistas ta, et teiste ülikoolidega konkureerimise tingimustes ongi väga raske eriala hoida.

Mart Kalm aga ütles, et EKA ja selle eelkäijad on arhitektuuri ja sisearhitektuuri järjepidevalt õpetanud alates 1950. aastast ning selle säilitamiseks tehakse otsuseid ad hoc.

EKA uue maja puhul on räägitud ruumikitsikusest. Kõik rektorikandidaadid on seda meelt, et kooli suurusjärk – 1000 üliõpilast – võiks jääda samaks. Kalm muidugi märkis, et pingutada tuleb ka selle hulga tudengite hoidmise nimel.

Raamatukujunduse eriala

Eve Kask, vabade kunstide dotsent, küsis kuidas näevad kandidaadid raamatukujunduse eriala tulevikku Eestis?
Ivar Sakk ütles graafilise disaini osakonnas antav õpe tagab tudengitele ka praegu ja tulevikus erialase väljaõppe.
See, et ka suurtes kirjastustes töötavad vastava erialase hariduseta inimesed – seda ei saa ju keelata, sest see tähendab, et valdkonnas on inimesi puudu, selgitas Sakk.

Mart Kalm märkis omalt poolt, et see teema pole valdkond, kus ta oleks pädevam teistest rektorikandidaatidest, kuid käis välja mõtte, et EKA emaülikoolina võibki olla koht, kust tulevad õppejõud ning spetsialistid, kes õpetavad raamatukujunduse valdkonna aineid teistes ülikoolides.

Kes on kandidaadid?

Filosoofiadoktor kunstiteaduses Mart Kalm on praeguse EKA teadusprorektor. Kolm mõtet kandidaadi programmist:

* EKA kui vaimne ruum pole muidugi olnud kadunud ka olukorras, kus teaduskonnad lahus paiknevad, kuid taasühinemine konsolideerib akadeemilist peret ja taastekib identiteediks vajalik füüsiline ühisruum. Kui mõelda prof Tõnu Viigi vaimus süsteem, siis EKA pole kunagi olnud ülikool kui ehk süsteem, ehkki kutsestandardid nõuavad üha suuremat tükki, vaid ikka ülikool kui koht, kui intellektuaalse ja loomingulise arengu keskkond.

* Tervitatav on EKAs kitsaste erialade ühinemine avaramatesse õppekavadesse, mis võimaldavad üliõpilastele huvidekohast spetsialiseerumist. Kui hariduse muutumist tarbijasõbralikuks on kritiseeritud, siis ei tähenda see, et kool ei peaks uutele väljakutsetele reageerima.

* EKA õppetööd kujutan ette jätkumas ligikaudu senises mahus. Meie, kui mitte-massiülikooli eelis on reaalne kontakt üliõpilase ja õppejõu vahel, mida tuleb hoida. Kohaliku kultuuri järjepidevuse säilitamiseks püsib sisuline vajadus õpetatavate erialade vilistlaste järgi.

Filosoofiadoktor kunsti ja disaini valdkonnas Ivar Sakk on praegu EKA professor ja graafilise disaini osakonna juhataja. Kolm mõtet kandidaadi programmist:

* Kõrgkool peab olema eelkõige mõtteline ruum oma ideede ja nende kandjate koondamiseks, intellektuaalse vabaduse asupaik. See ei tähenda, et kool ei töötaks praktiliste teadmiste ja kogemuste andmise kohana, mille tulemuseks on spetsialistide tööleasumine majanduse vajadusest lähtuvalt, aga kindlasti pole see ülikooli ainus funktsioon, nagu sooviks praegune poliitiline võim.

*Selgitada eelkõige haridusringkondades, et nüüdne projektipõhine kunstiõpe tähendab pigem väikeettevõtjate kui boheemlaste koolitamist. Erinevalt teiste kõrgkoolide eksamineerimise või testimise praktikast tuleb kunstitudengitel konkreetse ajaühiku, eelarve ja tööjõuga oma erinevate semestriprojektidega hakkama saada ning neid valmiskujul esitleda.

* Erialade paljusus tagab sünergia, mida ei ole põhjust oodata, kui EKA pudistada teiste kõrgkoolide vahel laiali. Pigem tuleb sünergia teket soodustada liikumisega erialade vahel, liikudes teatud interdistsiplinaarsuse poole. Lisama peaks uue reaalsuse tellitud erialasid, mis võiksid välja kasvada graafilisest disainist, nagu interaktiivsete keskkondade kujundamine (veebidisain) või arvutimängude visuaalide loomine.

Andres Tali on lõpetanud graafika erialal (MA tasemele vastav kõrgharidus) ning töötab praegu EKAs. Kolm mõtet kandidaadi programmist:

* Eesti Kunstiakadeemia on dünaamiline, traditsioone austav ning uuele keskenduv oma valdkonna arengute algus- ja keskpunkt, mis taastoodab ja uuendab meie visuaalkultuuri.

* Eesti Kunstiakadeemia peab olema erialalise karjääriredeli loomulik ja iseenesestmõistetav osa, otsetee "areenile".

* Eesti Kunstiakadeemia peab olema end visuaalkultuuri valdkonnas teostada sooviva noore stardiplatvorm, tema tegevuste suunaja ning nõustaja.

Uue rektori valib akadeemia 61-liikmeline valimiskogu 27. jaanuaril. Valimiskogusse kuuluvad akadeemia nõukogu liikmed, akadeemia korralised professorid, osakondade, õppetoolide ja instituutide juhid, üliõpilasesinduse liikmed, õppejõudude esindajad ning kuus kunstiavalikkuse esindajat. Uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil ja kestab viis aastat.