Prillikandjad on targemad, kuid välimus võib olla petlik ({{commentsTotal}})

Prillide kandmine seostub kõrgema vaimse võimekusega, kuid vahe pole kuigi suur.
Prillide kandmine seostub kõrgema vaimse võimekusega, kuid vahe pole kuigi suur. Autor/allikas: Karl JK Hedin on Unsplash

Sadu tuhandeid inimesi haaranud uuring kinnitab, et prille vajavate inimeste pärilikkusaines leidub sagedamini kõrgema vaimse võimekusega seotud geenivariante. Samas suutsid teadlased selgitada nendega inimeste üldintellekti erinevustest vaid mõne protsendi.

"Ma tahaks ka küsida, miks viis see ometi klikimagnetiteni nagu "Prillide kandmine võib tõesti tähendada, et sa oled targem". Seda tegid Ühendkuningriigi mõned kõige tõsisemad ajalehed," nentis uuringu juhtivautor Ian Deary, Edinburghi ülikooli psühholoogiaprofessor ERR Novaatorile antud kommentaaris.

Deary viitas oma värskele geeniuuringule, mis haaras veidi enam 300 000 inimest. Psühholoog otsis inimeste genoomist vaimse võimekusega seonduvaid geenialleele. Varasemate uuringute põhjal saab selgitada nendega umbes poolt inimeste üldintellekti erinevustest. Täpse osakaalu leidmist raskendab näiteks küsimus, mida õigupoolest IQ-test mõõdab. Samuti sõltub protsent sellest, kuidas pärilikku komponenti täpselt hinnatakse.

Uues töös õnnestus leida Dearyl kolleegidega terve hulk muutusi DNA-s, mis vaimset võimekus mingil määral mõjutavad. Sõelale jäänud 148 piirkonnast polnud varem kirjeldatud enam kui kolmandikku. Kokku suutis töörühm 709 geenis nähtud muudatustega selgitada inimeste üldintelligentsi erinevustest kuni 4,3 protsenti. Sellega Deary ei piirdunud.

Töörühm otsustas uurida, kas ja kuidas on seotud geenid erinevate tervisenäitajatega, sh prillide kandmisega. Ja tõepoolest, kõrgema üldintelligentsiga seostatud geenialleelidega inimesed tegid seda 28 protsenti sagedamini. Tähelepaneku olulisusele viitab aga tõdemus, et prille mainitakse 7000-sõnalises töös neljal korral.

Kokku olid uuritud 52-st tervisega seotud näitajast tugevalt seostatavad üldintelligentsi mõjutavate geenidega 36. "Tõenäosus, et tegu on puhta juhusega, on umbes 1:20 000 000," märkis Deary. Suurusjärgu võrra suurem võimalus on võita Bingo Loto jackpot.

Teadlased üritavad alles aga tema sõnul välja selgitada, kuidas vaimne võimekus tervisega täpselt seotud on. "Alles hiljuti sai selgeks, et kõrgem intelligentsus noorena seostub hilisemas elus tervislikuma eluviisi, vähemate haiguste ja pikema elueaga. Viimasel paaril aastal leidsime, et ühte osa sellest seosest saab selgitada geneetiliste teguritega. Me üritame koos teistega mõista, mis suunas see põhjuslikkus on ja millised on selle taga olevad geneetilised mehhanismid," laiendas Deary.

Ideaalis saab taoliste uuringutega välja selgitada, mis intelligentsemate inimeste käitumise juures nad täpselt tervemana hoiab. Teised, mitte nii heade geenidega inimesed saaksid siis sellest õppust võtta.

Kõrgema üldintelligentsi andvad geenialleelid seostusid näiteks ka vastavalt 15 ja 17 protsenti väiksema võimalusega kannatada kõrge vererõhu all või saada infarkt ning vastavalt 18 ja 26 protsenti väiksema võimalusega haigestuda angiini või kopsuvähki. Raske depressiooni diagnoosi saamise võimalus oli 30 protsenti väiksem.

Deary rõhutas, et iga üksiku geenialleeli mõju on väga väike. Seetõttu kohtab äärmiselt harva ka inimesi, kellel on n-ö ideaalne geenikomplekt. Teisisõnu, enamik inimesi on keskmiselt targad ja keskmiselt hea tervisega. "Me teame nüüd, et keerukate tunnuste nagu intellekti puhul annavad oma väga väikese panuse väga-väga paljud geenivariandid. Ent üritame kõrgemal tasandil need kokku siduda ja leida üle need geneetilised süsteemid, mis intelligentsuse erinevusteni viivad," sõnas psühholoogiaprofessor.

"Geneetiliselt tundub, et kõrgem intellekt peegeldab teatud määral paremat geneetilist tervist," lisas Deary. Targa ja terve lapse saamiseks on partneri valimisel aga põhjust teha valikuid rohkema, kui vaid prillide või kontaktläätsede kandmise põhjal.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: