Inimkehast leiti järjekordselt uus organ? Mitte nii kiiresti ({{commentsTotal}})

Väidetavalt üle terve keha laiuv interstiitsium koosneb lümfist, kambrikestest, kanalitest ja kollageeni sõrestikust.
Väidetavalt üle terve keha laiuv interstiitsium koosneb lümfist, kambrikestest, kanalitest ja kollageeni sõrestikust. Autor/allikas: Neil Theise/David Carr-Locke/Scientific Reports

Väikese teadlasrühma sõnul on nad leidnud uue ja sisuliselt üle terve keha ulatuva organi. Interstiitsiumi olemasolu võiks aidata selgitada muu hulgas vähirakkude kiiret levikut. Teised peavad 80. organi olemasolu heal juhul "julgeks hüpoteesiks".

Veelgi enam, uurimuse autorite arvutuste kohaselt on tegu ruumala poolest suurima inimkehas leiduva organiga. Kui uskuda Beth Israeli meditsiinikeskuse maksapatoloogi Neil Theise'i, koosneb interstiitsium igat veeni ja arterit ümbritsevast, igat lihast eraldavast ja vahetult naha all asuvast koest ning siseelundeid katva rakukihi keskosast.

Rohmakate meetodite tõttu paistis see seni anatoomidele osana tihedast sisekoest. Tegelikult on tegu hoopis peenekoelise lümfivedelikuga täidetud kambrikeste ja kanalite võrgustikuga.

Julge idee

"Põhimõtteliselt saab autorite sõnul interstiitsiumi kaudu kokku liita terve keha. Nad panevad ühe nimetaja alla kokku ikka väga palju erinevaid asju ja kudesid," märkis uurimusega mitte seotud Andres Arend, Tartu Ülikooli histoloogia ja embrüoloogia professor. Idee on sedavõrd uudne, et ERR Novaatorile teadaolevalt üritas Theise oma kahe kaaslasega avaldada tööd kokku kaheksas teadusajakirjas. Viimaks ilmus see võrdlemisi mainekas ajakirjas Scientific Reports.Interstiitsiumi ehitus. 

Tõsi, ilmunud uurimusest ei leia Theise'i oletust, et interstiitsiumi olemasolu aitab muu hulgas selgitada, miks töötab nõelravi. (Tegu pole soolapuhumisega. Metaanalüüside kohaselt leevendab akupunktuur tõesti mõõduka tõhususega kroonilist valu ja iiveldust). Küll aga spekuleerib Theise kaaslastega töös, et organ aitab levida üle keha näiteks vähirakkudel.

Sarnaselt möödunud aasta alguses meedias laiast kajastust leidnud mesenteerile ehk soolekinnistile võib taanduda teade uue "organi" leidmisest definitsioonile. Muu hulgas loetakse organiks 1) eristatavat olemit, mis täidab elutähtsat funktsiooni ja 2) koekogumit, mille rakud on kohastunud täitma kindlat funktsiooni. Kas kui palju interstiitsium neid tunnuseid täidab, on tõlgendamise küsimus ja sõltub anatoomide koolkonnast. Theise kasutab kolleegidega sõna "organ" meediale antud intervjuudes, kuid mitte uurimuses.

Tuttav tegelane

Arendi hinnangul on antud juhul rakkudevahelise ruumi, seda toetava kollageenist sõrestiku ja selles leiduva vedeliku kohta öelda ei saa. "See on ikka organi alaosa, millest siin jutt on. Omaette küsimus on, kas seal vahel on mingi pikem vaade, ulatus või see on mingite kiududega piiratud," leidis professor.

Nagu saab välja lugeda eestindatud mõistest "interstiitsium", oli rakuvaheruum teadlastele tuttav juba varem. Selle all mõeldi kohta, kus asub rakuväline vedelik. Theise oli kolleegidega enda sõnul esimene, kes selle otseses mõttes üles leidis.

Varem oli tema hinnangul valmistatud kudesid uurimiseks ette viisil, mis õrna kollageenist sõrestiku kokku kukutas. Tillukesi kambrikesi ühendavaid kanaleid oli nähtud juba varem. Kuid anatoomid võisid neid mikroskoobi all uurides oletada, et olid olnud ise hooletud ja tekitanud kudedesse tahtmatult rebendeid.

"Kõigil meetoditel on omad puudused ja piirangud. Kui me midagi uurimiseks fikseerimine, siis muudame seda tahes-tahtmata. Siin ongi küsimus, kui palju mõjutab see muutus meie arusaamist tegelikust maailmast," kinnitas Arend.

Kosmos meie sisemuses

Kui esialgu märkas Theise veidrat struktuuri vaid sapijuha seina keskosas, siis põhjalikumal uurimisel täheldas ta sarnaseid struktuure ka mao, peensoole, söögitoru, lihaste, veresoonte ümber ja lõpuks ka naha all. Seejuures on keha eri paigus olevad võrgustikud katsetulemuste kohaselt omavahel vähemal või rohkemal määral ühendatud.

Arvustuste kohaselt moodustab interstiitsiumist leiduv vedelik terves kehas leiduvast vedelikust kokku umbes viiendiku. Elastse organi peamiseks funktsiooniks peab Theise löökide pehmendamist. Ilma selleta "kuluksid teised organid kiiremini läbi".

"Minu silmis on see praegu ikka päris julge hüpotees ja olen küllaltki kõhklev. Kahju selle avaldamine teistpidi ei tee. See sunnib mõtlema inimesi natukene rohkem teise nurga alt. Võib-olla on siin midagi isegi õiget. Rakke ümbritseval vedelikul võib olla tõesti veidi keerukam struktuur," mõtiskles Arend. Samas nentis ta, et tegu on vaid uurimuse pealiskaudsel lugemisel jäänud esmamuljega.

Teisalt viitas professor, et uued meetodid võimaldavad uurida kudesid ühe tõetruumalt. Sellisena, nagu paistavad need päris elus. "Need tekitavad uusi ideid. Üksjagu asju on ka ümber hinnatud. Meie sees on seda kosmost küll ja veel avastada," laiendas Arend.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: