Tõnu Esko: head geenid ei tähenda, et võid loorberitele puhkama jääda ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu asedirektor, genoomika vanemteadur Tõnu Esko.
Tartu ülikooli Eesti geenivaramu asedirektor, genoomika vanemteadur Tõnu Esko. Autor/allikas: Andres Tennus, Tartu ülikool.

Võimekus elus edasi jõuda sõltub nii geenidest kui ka keskkonnast. Tartu Ülikooli eetikakeskus arutles koos geeniteadlase Tõnu Eskoga, kuivõrd sõltub inimeste intelligentsus tema geenidest.

Vaata arutelu salvestust UTTVst või Novaatorist!

Arutelus peeti intelligentsuse all silmas inimese sisemist potentsiaali oma eluga hästi hakkama saada. See tähendab lisaks n-ö puhtale intelligentsusele ka inimese töökust, iseloomuomadusi – näiteks avatus uutele olukordadele, ekstravertsus ja teised Suure Viisiku komponendid – ning emotsionaalset intelligentsust.

"Kui küsimus oleks püstitatud nii, et kas me oleme sündinud lollina, oleks vastus kindlasti jah," märkis Tõnu Esko, Eesti Geenivaramu asedirektor humoorikalt. "Lapsi vaadates on selge, et varajases eas pole nad kuigi nutikad ja läheb aega, et arenedes nende taiplikkus välja hakkaks paistma."

Arutelu pealkirjale "Sündinud lolliks? Geenide mõjust intelligentsusele" saaks Esko arvates vastata "nii ja naa". Ta selgitas, et siiski on võimalik n-ö lolliks sündida. See võib juhtuda näiteks siis, kui inimese kehas on kujunenud midagi halvasti, mis ei lase genoomis peituval potentsiaalil avalduda.

Kuigi geenid ja pärilikkus mängivad inimese ja tema elutee kujunemisel väga olulist rolli, ei saa keskkonda kõrvale jätta. "Rusikareegel on, et pool tuleb geenidest ja pool tuleb keskkonnast," selgitas Esko, "ning geenide ja keskkonna vahel on alati vastastikune koosmõju."

Väga varases eas on geenidest tähtsam hoopiski last ümbritsev maailm: mänguasjad; lapsevanemad; mida saab suhu pista; mida õppida. Mida vanemaks laps saab, seda suurem on geenide osakaal.

Geenide osatähtsus kasvab

Vaimsed võimeid on üks kõige enam geenide poolt määratud tunnustest. Geenide osatähtsus kasvab aja jooksul: kui lapseeas võivad geenid määrata näiteks 20% sisemisest võimekusest, on ülikooli jõudes geenide osakaal inimese käekäigu mõjutamisel juba ligi 80%. 

Postimees kirjutas mõnda aega tagasi ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud teadusaartikli põhjal loo "Nõukaajal määrasid suhted, praegu maksavad anne ja töökus". Sama teadusartiklit tutvustas lugejatele ka ERR Novaator pealkirjaga "Vabas Eestis sündinute edu sõltub geenidest enam kui nõukaajal sündinutel". Selle taustal uuris Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Heidy Meriste Tõnu Eskolt, kuidas saab geenide mõju sõltuda poliitilisest olukorrast.

Esko selgitas, et siinkohal on tegemist sellesama geenide ja keskkonna vahelise suhtega.

Geenide osatähtsus oli toona väiksem, kuna keskkond (sh ka poliitiline keskkond) määras inimese elutee ja võimalused ette ära. "Hoolimata sellest, kui head olid su võimed, ei saanud sa ülikooli minna, kui sinu perekonnast oli keegi Siberisse saadetud," sõnas Esko. "Nüüd on ühiskondlik olukord teine. Geenide osatähtsus on kasvanud, sest keskkond on vaba ning su enese püüdlikkus määrab, kui hästi sul läheb."

"Head" ja "halvad" geenid

Geenide mõju uurimiseks on vaadeldud, kui palju "heade" ja "halbade" geenidega mehi ning naisi jõudis ülikooli. Näiteks 1935. aastal sündinud meestest pääses, olenemata pärilikust materjalist, ülikooli 30%, naistest 10%. Hilisematel aastatel on geenid hakanud suuremat rolli mängima. 1985ndal aastal sündinute hulgast pääses "heade" geenidega meestest ülikooli 30%, "halbade" geenidega mehi vaid 10%. Nii "heade" kui ka "halbade" geenidega naistest sai õppimisvõimaluse 30%.

See illustreerib hästi, kuidas varasemalt pärssis keskkond soovi ja võimekust õppida. Ühiskonna areng, soorollide ja mõtteraamide muutumine võimaldavad geenidel paremini avalduda.

Muidugi on "head" ja "halvad" geenid piltlik väljend ning ehk pole selline lahterdamine ka päris täpne. "Võib tunduda, et ainult 10% halbade geenidega mehi jõudis ülikooli, aga nad siiski jõudsid ülikooli," sõnas Tõnu Esko. "Geenide mõju suurenemine annab eeskätt tunnistust võrdsetest võimalusest: sa saavutad nii palju, kui tahad saavutada."

Esko rõhutas, et kõik vaimset võimekust ja intelligentsust mõjutavad geenid ei ole veel teada. "Me teame 1600 piirkonda genoomis ja neis sisalduvaid geene, mis on mingil viisil seotud sisemise potentsiaaliga elus edasi jõuda. See on vaid 12,5% kõigist geenidest, seega on pilt ebatäiuslik."

Tööd tuleb teha

Kuid kas geenid võivad meid tõesti lootusetusse olukorda panna, nii et tõesti võib öelda, et olemegi "sündinud lolliks"?

Esko vastas, et igal geeni nukleotiidil on erinev kvaliteet. "Võib olla, et mingi osa genoomist on kahjustunud ja see takistab kogu selles peituva võimekuse rakendamist. Sisemist potentsiaali ei saa realiseerida, kuna oluline tükk su puslest on puudu. Nii võivad genoomis tekkinud vead pärssida kognitiivset funktsioneerimist."

"Head geenid" ei tähenda aga tingimata, et saaks loorberidele puhkama jääda. Kuigi pärilikkusaine ja keskkond mõjutavad meid, tuleb ka ise vaeva näha. Esko tõi näite ajaloost: üks Tšehhi isa treenis oma kolme tütart, et neist saaksid male suurmeistrid. "Ta ostis kõik maleraamatud, mis maailmas olemas olid, ja treenis oma tütreid iga päev. Kahest tütrest saidki male suurmeistrid," rääkis geeniteadlane.

Tudengipäevade raames toimunud arutelul tuletas Tõnu Esko paslikult meelde, et hoolimata heast pärilikkusainest tuleb eksamisessiooni ajal õppida, ilma selleta ei saa. "On uuringuid, mis ütlevad, et oma ala eksperdiks saamiseks tuleb sellega tegeleda 10 000 tundi. Aga kui sa oled juba ülikooli jõudnud, siis oma geenide pärast muretsema ei pea. Päris halvasti nendega ei ole!"

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: