Vabas Eestis sündinute edu sõltub geenidest enam kui nõukaajal sündinutel ({{commentsTotal}})

XII noorte laulupidu
XII noorte laulupidu Autor/allikas: Aurelia Minev /ERR; Siim Lõvi /ERR

Vabas Eestis on pärilikkusel elus edasijõudmisele kaks korda suurem mõju kui see oli nõukogude Eestis, näitab eestlaste geeniandmetel põhinev teadusuuring.

Elus edasijõudmine ehk sotsiaalmajanduslik staatus hõlmab haridustaset, palka ja ametist lähtuvat positsiooni ühiskonnas. See on ühteaegu seotud üldise rahuloluga, õnnetundega, füüsiline ja vaimse tervisega ning isegi oodatava elueaga.  

Eestlaste geeniandmetel põhinev uuring näitab esimest korda, et kui ühiskonnas toimuvad suured ümberkorraldused, näiteks järsk üleminek kommunismilt kapitalismile, võib ühes ja samas populatsioonis väga kiiresti muutuda ka pärilikkuse mõju indiviidi isiklikule õnnestumisele.

Geenid või keskkond?

Kaksikute ja lapsendatud lastega tehtud uuringud viitavad, et individuaalseid erinevusi sotsiaalmajanduslikus staatuses mõjutavad umbes 50 protsendi ulatuses geenid ja 50 protsendi ulatuses keskkond.

Seega, kui sa ei ole rahul saavutatud hariduse ja palgaga, võid selles “süüdistada” nii vanematelt päritud DNA-koodi kui olustikku, kus oled pidanud üles kasvama. Või vastupidi: kui oled saavutatuga rahul, täna ikka geene ja keskkonda. Siinkohal tuleb silmas pidada keskkonda selle kõige laiemas tähenduses ja arvestada ka näiteks sõprussuhete ja põetud haigustega.

Uuringud on näidanud, et pärilikkus võib erineda eri maades või vanusegruppides, samuti võib pärilikkus muutuda pärast haridusreformi.

Sellegipoolest oleks ju huvitav teada, mis on sinu isiklikus edus või ebaedus ikkagi suuremat rolli on mänginud – kas kaasapakitud pärilikkusaine või väga üldistatult öeldes “lastetuba”?

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmetel põhinev uuring näitab, et vastus sõltub sinu sünniaastast. Täpsemalt sellest, kas oled hariduse omandanud taasiseseisvunud Eestis või nõukogude ajal.

Esmaspäeval ajakirjas Nature Human Behaviour avaldatud teadustöö osutab, et vabas Eestis sündinud inimestel on pärilikkusel olnud haridustasemele ja ametiseisusele suurem mõju kui Nõukogude Eestis sündinutel. See mõju on olnud lausa kaks korda suurem.

Sellisele tulemusele jõudis Londoni Ülikooli kuninglikus kolledžis (King’s College London) järeldoktorina töötav Kaili Rimfeld.

Eestis pärit Rimfeld analüüsis 12 500 Eesti kodaniku geeniinfot. Talle olid abiks teadlased Eesti geenivaramust ning kolleegid Inglismaalt, Austraaliast ja USA-st.

Töörühm kõrvutas uuritavate geenianalüüside tulemusi nende haridustaseme ja ametikoha andmetega. Uuringus osalenud eestlased jaotati kahte rühma: ühed, kes olid üles kasvanud Nõukogude Liidu ajal, ja teised, kes said kesk- või kõrgema hariduse iseseisvas Eestis pärast 1991. aastat.

Vabadus suurendab geenide mõju

Rimfeld selgitas, et riigi iseseisvumisega paraneb ligipääs haridusele ja töövõimalustele kõigil, aga valituks osutuvad need, kes on nutikamad ja kompetentsemad.

Teiste sõnadega: vabas riigis on pärilikkusel inimese edule suurem mõju kui rangele kontrollile allutatud ühiskonnas. Seda loogikat kinnitas ka antud geeniuuring. Autorid leidsid, et haridustaset ja ametialast staatust määravad geneetilised omadused mõjutasid inimese elus edasijõudmist kaks korda rohkem taasiseseisvunud Eestis kui nõukogude perioodi kommunistikus ühiskonnas.

See võib olla nii sellepärast, et vabas ühiskonnas saavad inimesed lähtuda enda hariduse- ja karjäärivalikul enam just isiklikest geneetilistest soodumustest, sealhulgas talendist, kuid nõukogude ajal määrasid inimese karjääri sageli muud, indiviidist mittesõltuvad tegurid.

Nii näitabki värske uuring, et kui keskkonnast tingitud erinevused haridusele ja kutsealale pääsemisega kaovad, hakkavad selles suuremat rolli mängima just inimeste vahelised geneetilise erinevused.

Ühtlasi näitab antud uuring, et suured struktuursed muutused ühiskonnas ning võrdsed võimalused võivad mõjutada seda, kui suurel määral peegeldavad saavutused inimese tegelikke võimeid.

Uuringu tulemused on tarvilikud ka tulevastes molekulaargeneetilistes uuringutes, mis analüüsivad geenide ning keskkonna koostoimeid erinevatele sotsiaalsetele ja elustiiliteguritele ning haigustele.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: