Valiku tegija reastab võimalused paremuse järjekorras, juhul kui on, mille vahel valida. Kooli alguse osas valida ei anta. Tuleb lihtsalt minna ja leida motivatsioon uuesti kooliga kohtumisel naeratamiseks. Tegelikult on kõik hästi, aga millegi pärast püütakse leida õigustust õppimisest loobumiseks.

Nii võib sattuda tulevikku suunduvale mõtterajale, mille lõpust leiab töö ja vaeva üle võtvad robotid ning tehisintellekti. Täna ollakse tulevikule kõige lähemal. Robotite ja tehisintellekti sõnavara sagedus püstitab meedias rekordeid. Koitvast tulevikust tänapäeva tagasi vaadates võibki tunduda õppimisele kulutatud energia eksliku ja tarbetuna, väljaarvatud lapsevanemate ja õpetajate arvates.

Koolifoobiat kogev noor ilmselt siiski nõustub õppimise vajadusega, aga selle sisu peaks muutuma. Näiteks panustades ressurssi arvutimängudele, sotsiaalmeediasse laetavate videode tootmisele, orienteerumisele virtuaalmaailmas, kodaniku palgast äraelamisele jmt. Kõnelevad ju inimkonna pingutused ainult ühest – kuidas saada vähema vaevaga rohkem ehk loovutada töö masinatele ja ise rohkem elu nautida.

Vähem elu koolitataud mõtlemisega jõutakse taolise visioonini suhteliselt kiiresti. Nende kirjelduste vastasteks on praegu end tööga õhukeseks kulutanud kooliskäijaid sünnitanud põlvkonnad. Nende kogemuse järgi on tegemist ajatu muinaslooga ja laste lihtsameelse fantaseerimisega. Vaidluse osapooli omaette jättes jääks kõik muutumatuks. Peagi harjutakse koolivaeva kui uue normaalsusega ära, mille mõtterutiin jääb puutumata ka talvistest vaheaegadest.

Kooli tulevikku puudutavasse vestlusesse võiks kaasata inimesed, kes seisavad tehisintellekti arendamisele lähedal. Värske näitena astusid samal laval üles kaks teemat valdavat tegelast. IT-teenuste äris umbes 42 miljardi dollari suuruse isikliku vara hunniku kasvatanud Hiina suurärimees, Alibaba Grupi juht Jack Ma ning maa-aluses, maapealses ning kosmilises transpordis IT-vahenditega revolutsiooni tegev Elon Musk said kokku augusti lõpus Shanghais toimunud Maailma Tehisintellekti konverentsil.

Laevakapteni moel hiigelsuuri ettevõtete konglomeraate juhtivatelt tegelastelt eeldatakse head strateegia vaistu ja maailmas toimuvate protsesside tunnetamist. Seega võib pidada kahe mehe vestlust intellektuaalseks tähtsündmuseks ja õppimisvõimaluseks kõigile tulevikust huvitunutele. Kirjeldus peaks hõlmama enamust planeedi elanikest, sealhulgas kõiki kooliminejaid.

Jack Ma soovitaski asuda kiiremas korras kooli reformima. Siinkohal väärib meenutada sama mehe töökultuuri kirjeldavat loosungit "996". Lahti seletatuna tähendab see töötamist üheksast üheksani ja nii kuus päeva järjest ehk kokku 72 tundi nädalas. Võrreldes keskmise palgasaajaga on seda peaaegu kaks korda rohkem. Ma arvates jääb inimestele alles tööd umbes 12 tundi nädalas. See tähendaks tööd kolmel päeval nädalas, millest kulub tööle neli tundi. Ülejäänu eest hoolitsevad nutikaks kujunevad masinad.

Järelikult peaks asuma riigid kiiremas korras haridust reformima, et õpetada tulevastele täiskasvanutele oskusi, mida on vaja kolmel päeval nädalas, korraga neli tundi päevas. Samuti peab mõtlema ülejäänud elust osasaamise oskustele. Ma arvates saabub, aeg kui inimesed hakkavad rohkem elu nautima. Selleni on jäänud kümmekond, võib-olla paarkümmend aastat. Just parajalt nii palju, et muuta tänaste kooli alustajate vanemate ning õpetajate maailma tundmatuseni.

Elon Musk oli taolise ennustusega päri ja osutas ühele tema ettevõtte pürgimusele ühendada aju masinast tehisintellekti võimalustega. Seda potentsiaali arvestades pidas ka tema tänast koolisüsteemi aeglaseks ja ahtaks. Eriti silmapaistvaks kitsaskohaks pidas ta loengu vormis õpetaja kuulamist.

Kahe mehe arvamused erinesid suhtumises inimese nutikusse. Elon Muski arvamus inimese vaimsetesse võimetesse on kehvapoolne, pidades arvuteid hominiididest etemaks. Jack Ma arvamus inimesest on tunnustavam, viidates tema senisele edule, sealhulgas asjaolule, et arvuti on inimese leiutatud.

Hariduse muutmise vajaduse osas olid nad sama meelt. Seega oleme valiku ees, keda ja mida uskuda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".