Bromeliin eraldati ananassist esmakordselt juba 1890. aastatel. Sellest ajast saadik tehtud katsetes leiti, et sellel on võime lõhkuda peptiidsidemeid. Samad sidemed ühendavad omavahel aminohappeid. Neist omakorda koosnevad organismis väga erinevaid ülesandeid täitvad valgud.

Ühed sellised valgud on kollageenid, mille ülesanne on toestada kudesid, sealhulgas keeles leiduvaid rakke. Seega aitab ananassi söömine bromeliini tõttu küll muuhulgas seedeprotsesse kiirendada, kuid enne seda jõuab lõhkuda see ka kollageene – rakuvaheaine peamisi komponente. See tekitabki tunde, et see on justkui katki.

Samal põhjusel muutub lihakäntsakas sellele bromeliini määrides paari päevaga nähtavalt pehmeks ning on kiivist ja ananassist raske tarretist valmistada.

Ebameeldiva mõju vähendamiseks on mitu võimalust. Esiteks on koondunud suurem osa bromeliinist vilja keskossa. Selle eemaldamisel ja söömata jätmisel saab seega vähendada ka keelele sattuva bromeliini hulka.

Teine võimalus hõlmab ananassi kuumutamist. Sarnaselt paljudele teistele valkudele lakkab bromeliin selle toimel normipäraselt töötamast. Näiteks seda tund aega 50 °C juures hoides väheneb aktiivse ensüümi hulk 17 protsendi võrra. Ananassi kaheksa minutit 80 °C juures küpsetades langeb see aga nulli lähedale.

Teadusuuringutes on samal ajal leitud, et bromeliin leevendab mitmeid erinevaid tervisehädasid, alates osteoartriidist ja angiinist, lõpetades mõnede bakterite põhjustatud kõhulahtisusega. Samas pole päris hästi teada, miks ja kuidas enüümist sellistel puhkudel kasu on. Igal juhul pole tõsiseid kõrvaltoimeid seni märgatud. Samuti on leitud loomkatsetes, et see võimendab mõnede nanoosakestel põhinevate vähiravimite kasulikku mõju.