""Hei, Miša! Mida see iidol kiviaja väljapanekul teeb? Kas teil ei olnud mujal ruumi?" – "Ei, me arvame, et see ongi nii vana...". Kuju tundus juba varem muljetavaldav, aga kui Mihhaili oletused paika pidasid, oleks olnud tegu kaugelt vanima ja suurima iidoliga, mis kunagi sealtkandist leitud. Ma olin päris skeptiline," meenutas ERR Novaatorile antud intervjuus Thomas Terberger, Göttingeni ülikooli eelajalooprofessor ja leidu kirjeldava uurimuse kaasautor.

Shigiri skulptuur jäi kullaotsijatele puhtjuhuslikult silma juba 1894. aastal. Viie meetri kõrgust paksu planku katsid siksakilised mustrid, käed ja viis, hilisemate analüüside põhjal isegi kaheksa inimnägu. Hoolikalt tahutud skulptuuri tipus troonis justkui imestusest lahti vajunud suuga inimpea. Iidol sattus aastateks kummalise vaatamisväärsusena kohalikku muuseumi. "Toona arvati, et see on parimal juhul paar tuhat aastat vana. Võib-olla pärines see isegi keskajast," märkis Terberger.

Usku peab olema
Seetõttu olid 1990. aastatel iidoli otsesel vanuse määramisel saadud tulemused pehmelt öeldes üllatavad. Puidus leiduva radioaktiivse süsiniku alusel ulatus selle vanus 9800 aastani. Seda pidasid eeskätt lääne ajaloolased ebatõenäoliseks. Hakatuseks elasid toona piirkonnas kütt-korilased. Varasemate leidude põhjal oli kõige suuremate nende valmistatud kujukeste kõrgus vaid kümmekond sentimeetrit. Samuti polnud nad oma kujutlusvõime poolest laialt tuntud.

"Veel kümme aastat tagasi oleks ka mul endal olnud seda raske uskuda," tõdes professor. Teisalt ei peetud omal ajal ka võimalikuks, et Euroopast leitakse 300 000 aasta vanused puuodad või midagi Jäämees Ötzi sarnast. Praktilisest küljest heideti Shigiri skulptuuri analüüsinud töörühmale ette, et proove võeti vaid kahest iidoli tükist. See suurendas võimalust, et analüüsitav materjal oli saastunud või tehti viga tulemuste tõlgendamisel.

Mõne aasta eest hoogu saanud Terbergeri ja tema saksa kolleegide ning Vene teadlaste vahelise koostöö tulemusel valminud uurimus annab aga nüüd toonastele tulemustele tuge. Skulptuur valmistati analüüsi kohaselt lehisest, mis langetati umbes 11 600 aasta eest. Seega tuleb eelajalugu mõneti ümber hinnata. "Juba küttide-korilaste rituaalid ja nende ideed olid võrdlemisi keerukad. Nende eelduseks polnud paikseks jäämine ja põllu pidamine," järeldas professor. Ühtlasi on tegu ühe vanima monumentaalkunsti näitega.

Kaudselt annab iidoli suurus aimu piirkonnas elanud inimeste eluviisist. Kuna kolme meetri kõrgust kuju pole lihtne kaasas kanda, olid selle valmistajad Tebergeri hinnangul keskmisest paiksemad ja hankisid toitu kuju lähistel asuvatest järvedest.

Küsimused ei lõppe
Kuju püstitamise täpse eesmärgi osas ei jõudnud teadlaskond aga üksmeelele isegi eelmisel aastal Shigiri iidolile pühendatud konverentsil. Jääaja lõpp langeb Terbergeri sõnul kokku laiemate muutustega inimeste maailmapildis. Koopamaalingute ja kivikujukeste põhjal tegelesid nad enne seda kujutava kunstiga. Sealt edasi ei piirdunud nad aga vaid looduses nähtava jäädvustamisega. Paraku muudab see loodu tõlgendamise keerukamaks.

Harilikult otsivad teadlased seeõttu mõne hilisemal ajal elanud sarnaste tavadega rahvakillu ja uurivad, mis eesmärgil nemad midagi teevad. Antud juhul ei pruugi see anda kuigi kindlaid tulemusi. Terberger ise näeb paralleele Põhja-Ameerika tootemitega. "Nad elasid vaimudest ja jumalusi täis maailmas. Tõenäoliselt aitasid taolised kujud sellega paremini toime tulla," pakkus professor välja ühe tõlgenduse. Terbergeri üks kaasautoritest Mihhail "Miša" Žilin toetab seevastu tõlgendust, mille kohaselt oli tegu iidse kurjade vaimude eest hoiatava maamärgiga.

"Külma sõja mõjud on praegugi näha ja see peegeldub teadlaste mõttelaadis ja vaatenurkades. Seda ei tajuta läänes alati, aga nii Venemaal kui ka mujal endises idablokis tehakse head teadust. Kokkupuute tekkides annab koostöö seetõttu mõlemale poolele väga palju juurde," rõhutas Terberger.

Uurimus ilmus ajakirjas Antiquity.