Nii võib ju mõelda. Kaks Ameerika teadlast ongi selle mõtte põhjalikult läbi mõelnud. Õigupoolest on nad püüdnud vastata natuke üldisemale küsimusele: milliseid geoloogilisi märke kõrgeltarenenud tsivilisatsioonid endast miljoniteks aastateks maha võiksid jätta?

Adam Frank Rochesteri Ülikoolist ja Gavin Schmidt NASA Goddardi Kosmoseuuringute Instituudist arutlevad ajakirjas International Journal of Astrobiology lähemalt, milliseid märke võiks endast maha jätta praegune inimtsivilisatsioon.

Ühe märgi võib jätta näiteks fossiilkütuste põletamine ja süsihappegaasi atmosfääri paiskamine. Selle tagajärjel muutub süsinikuisotoopide, erisuguste süsinikuaatomite jaotus.

Teiseks jääb tsivilisatsioonist järele plasti ja muid sünteetilisi aineid, nende seas isegi sünteetilisi hormoone, mis on geokeemiliselt leitavad ka miljonite, võib-olla isegi miljardite aastate pärast.

Kolmandaks, võimalik tuumasõda jätaks endast järele ebaharilikke radioaktiivseid isotoope.

Niisugused mõtteeksperimendid aitavad autorite sõnul argumenteeritumalt arutleda elust ja tsivilisatsioonidest universumis.

Kui me kunagi Marsile või isegi Veenusele puurauke puurime, siis teame, millele sealt välja puuritud materjalis tähelepanu pöörata. Mõlemal neil naaberplaneedil valitsesid kauges minevikus arvatavasti elusõbralikud olud, nii et mine tea tõesti.