Inimgeograaf: heaoluühiskondadesse on sisse kirjutatud teatav silmakirjalikkus ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose nentis Keskkonnakuu raames ETV2-s linastuvat filmi ''Inimese ajastu'' kommenteerides, et heaoluühiskondadesse on sisse kodeeritud teatav silmakirjalikkus – näilise keskkonnahoidlikkuse varjus seatakse esikohale majandukasv ja isiklik mugavus.

Film räägib antropotseeni saabumisest. Kui meil praegu on veel kestmas holotseen, mis algas pärast viimast jääaega umbes 11 000 aastat tagasi, siis on inimene mõjutanud seda aega niivõrd oluliselt, et arvatakse alustada uut geoloogilist ajastut.

Pikk perspektiiv
Meie suhe kliimaga on läbi argise ilma. Kui meil on pilves selgimistega ilm või kui täna sajab, siis muretseme me eeskätt sellepärast, kas meil on kaasas vihmavari või kui veekindlad on meie jalanõud. Äärmisel juhul mõtleme nädalavahetusele, kui päikseliselt või tubaselt me seda veedame, aga selline pikem perspektiiv kaob tegelikult ära.

Silmakirjalikkus
See on tegelikult kõigi selliste keskkonnafilmide nagu ka üldisema diskussiooni probleem, et kuidas me seda ideed säilitada elu Maal sellises kvaliteedis oma lastele ja lastelastele on ikkagi reaalselt rakendatav. (Olukorras), kus oleme ikkagi survestatud majanduskasvust, kus me ikkagi kuuleme iga päev ja alalõpmata, kuidas meie majanduskasv ei ole piisav.

Samal ajal oleme ümbritsetud ka nendest natuke ideoloogilistest rohepesudest. Me justkui midagi säästame ja oleme keskkonnahoidlikud, aga siis käime lennukiga suure kaarega Ameerikas ning läheme tööle ja viime lapsi lasteaaeda autoga. Teatav silmakirjalikkus on praegu igal juhul heaoluühiskondades ja ka Eestis kui heaolustuvas ühiskonnas väga selgelt sisse kirjutatud.

Kaudsed riskid
Fakt on see, et kliima soojeneb ja maailmamere tase tõuseb. Arvestades seda, et kõik suured linnad on ehitatud rannikule, tähendab see väga olulisel määral kõrgemale kolimist. Meid on siin hoiatatud küll suure rahvasterändega, mis võiks troopilistelt laiustelt kaasneda siia põhja poole.

Kui me siin rõõmusõnumit sooviksime levitada, siis igal juhul on Eestiga kliimamuutuste mõttes kõige soodsama asendiga riik, kus me tõenäoliselt pigem rohkem peame kartma välismõjusid kuni kliimapagulaste ohuni välja, mitte niivõrd neid riske, mis juhtub otseselt meil oma kliimas või ilmastus.

Antropotseeni paratamatus
Kindlasti on see teema, mis muudab maailma. Kui see ei muuda järgneval 30 aastal, siis 50 aasta pärast hakkavad need kliimamuutustest tingitud toimemehhanismid väga selgelt kujundama ajastut, mille nimeks tahetakse sellest aastast panna antropotseen.

Keskkonnakuu raames ETV2-s linastuv film ''Inimese ajastu'' (L'ère de l'homme, Prantsuse 2015) on eetris neljapäeval, 12. mail kell 20.00.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: