Uus ajastik algas Ameerika avastamise järel ({{commentsTotal}})

Foto: John Vanderlyn

Viimasel ajal on räägitud, et inimkond on maakera elustikku ja olustikku juba nii palju muutnud, et meie planeedil on alanud lausa uus geoloogiline ajastik. Holotseen on lõppenud ja alanud on antropotseen.

Nüüd väidavad briti teadlased ajakirjas Nature, et antropotseen ei olegi alanud alles väga hiljuti, vaid et ajastiku vahetus leidis aset juba nii ammu kui 1610. aasta paiku. Selleks, et geoloogiliste ajastike vahele piiri seada, nõuab teaduslik tava, et maapõues oleks märgata nendele ajastutele vastavate ajastike piiri, mis võib seisneda näiteks mingi keemilise ühendi sisalduse järsus muutuses ja mis osutab siis tavaliselt mingile murrangulisele geoloogilisele sündmusele, nagu suure meteoriidi langemine või vulkaanide erakordne aktiivsus.

Simon Lewis Londoni ülikooli kolledžist ja Leedsi ülikoolist ning ta kolleegid otsisid viimase 50 000 aasta sadestistest just niisugust selget eraldusjoont, mille põhjuseks võiks pidada inimeste toimetamisi meie planeedil. Sõelale jäi lõpuks kaks kandidaati. Üks aastast 1964, seotud tuumarelva katsetustest keskkonda pääsenud saastega ja teine umbes aastast 1610, mis on seostatav suurte maadeavastuste ja eriti Ameerika avastamisega umbes sajand varem, mille globaalsed tagajärjed hakkasid ilmnema just toona.

Teadlased väidavad, et koos maadeavastuste järel puhkenud globaalse kaubandustegevusega sattus enneolematult palju looma- ja taimeliike elama täiesti uutesse maailmajagudesse, nii et Maa elustiku tervikpiltki muutus lausa pretsedenditul moel. Üks väike näide on Uuest Maailmast pärit maisitaime õietolmu ilmumine Euroopa setetesse umbes 17. sajandi alguse paiku.

Ent kõige selgem ajastiku piiri tähis on Lewise ja kaasautorite kinnitusel atmosfääri süsihappegaasi sisalduse langus, mis kulmineerus just aastal 1610. Selle languse põhjuste jada ulatub tagasi eurooplaste Ameerikasse tulekuni, misjärel suri 16. sajandil umbes 50 miljonit põliselanikku rõugetesse, misjärel Ameerikas lakkas peaaegu täielikult põlluharimine. Põllumaa vallutasid uuesti suured metsad, mis neelasid endasse tohutus koguses süsihappegaasi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: