Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on oluline meenutada Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv asutamise aastapäeva tähistamist 24. septembril, mil arhiivil täitus 90 aastat.

Nimelt toodi 1927. aastal kodumaale Soome Kirjanduse Seltsis hoiul olnud rahvaluulekogu, mille oli Jakob Hurda initsiatiivil kokku kandnud eesti rahvas. 175 tuhandest leheküljest on tänapäevaks kasvanud üle miljoni.

Juba enne Teist maailmasõda kujunes Tartusse vaimse rahvakultuuri keskarhiiv, ühtlasi paindliku ja uuendusliku metodoloogiaga teaduskeskus.

Arhiivil on olnud tähtis roll rahvakultuuri vahendaja ja interpreteerijana võõrideoloogia surutise aegadel, mil arhiivist sai folklooriliikumise baasasutus.

Siit on inspiratsiooni saanud Veljo Tormis, kelle helitöö "Raua needmine" on sõnum kogu maailma rahvastele. Siin koostatakse väljaandeid, mis juhatavad meid oma juurte juurde, sisendavad kodutunnet, aitavad tajuda meie rahvakultuuri maailmakultuuri osana.

Neil päevil leiab aset ka arhiivi kaastööliste seminar, mille pidulikumal poolel antakse üle tunnustused ja presidendi preemiad parimatele rahvaluulekogujatele.

On sobiv aeg mõttes tänada ka neid tuhandeid eesti rahva poegi ja tütreid, kes on vaimuvara talletanud enne meid.

Eesti teadlaste sõnavõtte Eesti teaduse fenomenidest kuulete Vikerraadios 19.-25. veebruarini teadusuudise ajal kell 8.25 ja uuesti pühapäeval, 25. veebruaril kell 17.05 Labori saates. Rubriiki toimetab Priit Ennet.