Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti teaduse fenomen: keemiahoone 414. Toivo Maimets

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets räägib ühest Eesti teaduse jaoks tähendusrikkast laboriruumist.

Teaduse ajaloost on teada mitmeid laboratooriume, kuhu on mingil ajal statistilise jaotuse loogika vastaselt koondunud suur hulk andekaid inimesi ja ideid, ning mis on oluliselt muutnud teaduse kulgu järgnevateks aastakümneteks.

Näiteks James Maxwelli asutatud Cavendishi labor Cambridge'is, mis tegelikult lõi eksperimentaalfüüsika iseseisva teadusena. Või Thomas Hunt Morgani kärbselabor Ameerika Ühendriikides, kus läbi viidud katsed äädikakärbestega mõjutasid oluliselt kogu molekulaargeneetika arengut järgmistel aastakümnetel.

Eestis on selliseks laboriks kindlasti keemiahoone 414, mis asus Tartu ülikooli peahoone kõrval. Selle asutas 1960. aastal akadeemik Artur Lind ning seda võib julgelt pidada kohaks, kus järgneva 33 aasta jooksul sündis kogu Eesti molekulaarbioloogia.

Mina astusin esimest korda sellesse laborisse keskkooli lõpuklassi poisina 1974. aasta sügisel, kui kromatograafiakolonnide vahelt piipu popsutav Artur võttis mu vastu ja andis üle aspirant Mart Saarmale, kes silmade särades rääkis labori töödest valgusünteesi mehhanismide uurimise alal.

Kümme aastat hiljem kaitsesin sellel alal kandidaaditöö, mille juhendajateks olid Artur ja tema kunagine esimene õpilane aastast 1964 Richard Villems.

Laborist keemiahoone 414 on välja kasvanud umbes kakskümmend tänast professorit, kes töötavad Tartus, Tallinnas, Helsingis, Stockholmis ja mujal. Sellest ruumist said lisaks valgusünteesi uuringutele alguse teadustööd inimese kasvajate bioloogiast, inimgenoomi uuringud, sealhulgas ka geenivaramu, arheogeneetika, mikroobigeneetika ning Helsingi ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli erakordselt edukas molekulaarse neuroloogia programm.

Kui püüda ühe lausega kokku võtta, mis oli selle labori edu alus, siis oli see ääretult hea meeskonnatöö, mis köitis ühe eesmärgi nimel kokku väga erinevaid isiksusi ning pani nad kella vaatamata innuga töötama nii päeval kui ka öösel. Nii tulid ka tulemused.

Eesti teadlaste sõnavõtte Eesti teaduse fenomenidest kuulete Vikerraadios 19.-25. veebruarini kell 8.25 ja uuesti pühapäeval, 25. veebruaril kell 17.05 Labori saates. Rubriiki toimetab Priit Ennet.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: