Eesti teaduse fenomen: molekulaarbioloogia. Jaan Einasto
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Observatooriumi teaduslik nõustaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaan Einasto räägib Eesti molekulaarbioloogia tekkest ja arengust.
Eesti teaduse viimase poolsajandi arengust paistab väga huvitava ja märkimisväärsena silma molekulaarbioloogia teke.
Eesti molekulaarbioloogiale pani 1960. aastatel aluse Tartu ülikooli professor Artur Lind. Esialgu oli see teadusala vähepopulaarne, sest ametlikult oli moes veel Mitšurini bioloogia.
Aga asi hakkas arenema. Artur Linnul olid väga andekad õpilased. Üks esimesi neist oli Richard Villems, edasi tulid Mart Ustav, Andres Metspalu, Mart Saarma.
Nüüdseks on ala arenenud juba väga kenasti. Mart Saarma on näiteks Helsingi ülikooli biokeskuse juhataja, Andres Metspalu Eesti geenivaramu juhataja. Huvitav suund on ka populatsioonigeneetika, mille algatas Richard Villems, ja mis näitab muu hulgas, kuidas eesti rahvas võis geneetilises mõttes kujuneda.
Muidugi on kõigel sellel ka üldine kontekst. Eesti teadlaste töid avaldatakse rahvusvaheliselt väga olulistes ajakirjades ja nende mõju maailmas on täiesti tähelepanuväärne.
Arvan, et molekulaarbioloogia teke ja areng on hea näide niisugusest uuendusest Eesti teaduses, millest veel möödunud sajandi keskpaigas ei olnud üldse aimugi.
Eesti teadlaste sõnavõtte Eesti teaduse fenomenidest kuulete Vikerraadios 19.-25. veebruarini kell 8.25 ja uuesti pühapäeval, 25. veebruaril kell 17.05 Labori saates. Rubriiki toimetab Priit Ennet.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
