Hoiatus: kontoritöötajate lihasvalud võivad viia tõsiste tervisehädadeni ({{commentsTotal}})

Euroopas on vähemalt 60 miljonit töötajat, kellel on probleemiks luu-lihaskonna vaevused.
Euroopas on vähemalt 60 miljonit töötajat, kellel on probleemiks luu-lihaskonna vaevused. Autor/allikas: Flickr

Skeleti-lihassüsteemi vaevused on üks levinumaid tööga seotud terviseprobleeme. Euroopas on vähemalt 60 miljonit töötajat, kellel on probleemiks luu-lihaskonna vaevused.

Tänapäeva inimene on istuva eluviisiga – ta töötab peamiselt istudes suurema osa oma elust. Ka pärast tööd istub ta kodus diivanil või kohvikus, isegi tööle ja töölt koju jõuab ta sageli istudes autos või ühistranspordis. Kuid inimene ei ole loodud istuma, vaid liikuma, ja sellepärast kahjustab liigne istumine meie tervist.   

Võib-olla tunned ka ise neid ridu lugedes, et selg ja kael on pikast istumisest kanged? Kui nii, siis tõuse korraks toolilt. Siruta. Painuta. Venita. Oled valmis edasi lugema?

Tartu ülikooli doktorant, Eesti maaülikooli nooremteadur ja ettevõtja Triinu Sirge on veendunud, et ergonoomikasse panustamine on kasulik kõigile. Sellele on raske vastu vaielda. Ergonoomika – see on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, töövahenditest ja töökeskkonnast.

Sirge sõnul on Euroopas skeleti-lihassüsteemi vaevused number üks terviseprobleem ja sama on see ka Eestis, kuid Eesti on kontoritöötajate valud võrreldes Euroopa riikidega suuremad. “Arvestades Eesti kontoritöötajate ja tööandjate teadlikkust ergonoomikast, sellised tulemused mind ei üllata.”

Teadusuuringud on näidanud, et pikaajaline viibimine istumisega seotud ebaergonoomilises tööasendis põhjustab kontoritöötajatel ebamugavustunnet ja valu erinevates kehapiirkondades, mis aja jooksul võivad süveneda tööga seotud haigusteks.

“Valud vähendavad töötajate töövõimet ja lähevad tööandjatele maksma miljardeid eurosid,” rääkis Eesti riigiasutuste kontoritöötajate skeleti-lihassüsteemi vaevuseid ja töövõimet uurinud Triinu Sirge.

“Inimene töötab enamiku aja oma elust. See, milline on tema tööasend, mõjutab suurel määral tema tervist.”

Töökeskkonna riskide hindamise ja koolitustega tegeleva Ergoway juhatajana peab Sirge enda missiooniks teadvustada ergonoomika olulisust ja vajalikkust kogu Eesti rahvale, eelkõige aga Eesti ettevõtjatele. “Kõige tähtsam vara on meie tervis ja seda peame hoidma ning sellesse investeerima,” ütleb ta.

Tema sõnul võiks iga ettevõte olla huvitatud sellest, et tema töötajad teeksid tööd võimalikult mugavalt ja efektiivselt ehk ergonoomiliselt. “Kui inimesed tunnevad ennast hästi, on nende töö viljakam.”

Paraku leidis Sirge kontoritöötajate skeleti-lihassüsteemi vaevuseid ja töövõimet uurides, et väga paljud päevast päeva arvutitaga istujad ei tunne ennast sugugi hästi. Üle poolte kaebasid pikast istumisest tulenevaid valusid ja peaaegu kõik uuringus osalenud töötajad hindasid enda tööd psüühiliselt koormavaks.

“Psüühiline töökoormus on keha vaimne pingeseisund ehk stress,” selgits Sirge. “Arvutiga töö iseloom on paraku selline, et vaimne pinge on suur. Selles tulemuses ei ole midagi uut. Kes tunneb, et töö on psüühiliselt koormav peaks tööandjaga koos vaatama läbi töökorralduse. Selleks võib kasutada abivahendit Tööstressi kaardistaja.

Uuring näitas, et viimase 30 päeva jooksul esines kontoris töötajatel skeleti-lihassüsteemi vaevused enim kaelas, alaseljas, õlgades ja ülaseljas ning need valud on seotud töökoha ergonoomilise kujundusega.

Uuringu autor: Triinu Sirge

Naistel esines võrreldes meestega rohkem valusid ülaseljas, õlas ja kaelas.

Sirge sõnul võis selline tulemus olla tingitud ka asjaolust, et antud uuringus oli mehi proportsionaalselt vähem kui naisi ja mehed olid nooremad (keskmine vanus meestel 43 aastat, naistel 47 aastat). Uurija nentis, et siinkohal tuleb siiski arvesse võtta ka tõsiasja, et naised on oma tervise suhtes tundlikumad kui mehed.

Uuringu autor: Triinu Sirge

Uuringu põhjal järeldab ta, et tööga seotud haiguste vältimiseks ja töövõime säilitamiseks on vaja jälgida puhkepauside tegemist, töökoha ergonoomikat ja liikumisaktiivsust.

Selleks, et see kõik lihtsam oleks annab Triinu Sirge ERR Novaatori lugejatele 5 universaalset soovitust:

  1. Pea tihti mikropause. Näiteks 20 minutit tööd, 20 sekundit puhkust.

  2. Tee igas tunnis võimlemisharjutus: venita, siruta, ringuta.

  3. Tõuse päeva jooksul vähemalt sada korda püsti. Kasvõi korraks ja istu jälle tagasi.

  4. Liigu tööpäeva jooksul võimalikult tihti. Trenn peale tööpäeva ei kompenseeri päeva jooksul tekkinud liikumisvaegust.

  5. Võta kasutusele lihtsad abivahendid, näiteks võimlemispall või tasakaalupadi, mis aitavad istumisest tulenevat väsimust leevendada. Tee võimalusel osa päevast tööd seistes.

Liikumis- ja sporditeaduste doktorandi ja spin-off ettevõtte Ergoway juhataja, Euroopa ergonoom Triinu Sirge kontoritöötajate skeleti-lihassüsteemi vaevuste ja töövõime uuringu peamised järeldused:

  • peaaegu kõikide uuringus osalenud töötajate (99,5%) hinnangul oli nende töö psüühiliselt koormav;

  • töötajate vanuse suurenemisel töövõime väheneb;

  • töötajatel, kes polnud rahul töökoha ergonoomilisusega, esines oluliselt rohkem vaevusi, kui neil, kes olid rahul oma töökoha ergonoomilisusega;

  • alaseljavalud olid rohkem levinud töötajatel, kellel puudus ergonoomiline töötool;

  • töövõime ja lihasvalude vahel statistiliselt olulisi seoseid ei leitud, kuid suurema töövõime indeksi skooriga töötajatel esines vähem valusid.

Sirge arvutas töövõime indeksit Soome töötervishoiu instituudis väljatöötatud standardiseeritud metoodika alusel.

Tema uuringus osales 199 riigiasutuste kontoritöötajat. Kõik uuritavad (76% naised, 24% mehed) töötasid arvutiga istudes laua taga ja tegid seda keskmiselt 7,9 tundi päevas, 38 tundi nädalas.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: