„1.1 kategooria ajakirjades ilmunud artiklite hulk valmistab pettumust, veel enam: publikatsioonidel pole piisaval määral tsiteeringuid, mis viitaksid akadeemilisele meisterlikkusele.“ Nii algab Estonian Business Schooli (EBS) välishindamise raport. See on sotsiaalvaldkonna välishindamise raportitest kõige kriitilisem ning toob välja puuduliku teadustöö mahu ja kvaliteedi.

Välishindajad märgivad, et kuigi akadeemilisi töötajaid on ülikoolis piisavalt, siis ei tee nad aktiivselt teadustööd ega avalda eelretsenseeritavates teadusajakirjades. Lisaks on viimastel aastatel langenud tipptasemel teadusartiklite hulk.

Siiski tuuakse EBS-i puhul tugevusena välja valitsusasutuste ja ettevõtetega koostöösse panustamine konsultantidena. Samuti on EBS-i eeliseks õppetöö, kus akadeemilised teadmiste omandamine on lõimitud kogemusõppega.

Sotsiaalteaduste valdkond on esindatud ka Tartu ülikoolis (TÜ), Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) ja Tallinna ülikoolis (TLÜ).

Jätkuks EBS-i raportile algab TÜ hindamisraport lausega: „1.1 kategooria artiklite absoluutnumber on suur (viimastel aastatel ligikaudu 120 artiklit aasta kohta), kuid siiski võrdlemisi tagasihoidlik töötajate arvu kohta.“

Samas tõdevad hindajad, et artiklite kvaliteet näib hea ning valdkondlikult on need Eesti teadusastutuste võrdluses tsiteerituimad.

Esile tuuakse valdkonna juhtide mure, et tähtajatute lepingutele üleminek vähendab võimalust valida parimaid kandidaate, välistab edutamise võimaluse ning eakamate teadlaste pensionile mineku. Samas on tegu üleülikoolilise muutusega, mis ei olegi valdkonna otsustada.

TÜ sotsiaalteaduste tugevusena tuuakse välja koostööd Eesti Panga, erinevate riigiasutuste ja ministeeriumidega. Samuti tõstetakse esile head soolist tasakaalu instituudi erinevatel ametikohtadel.

Tartu ülikoolile pakub sotsiaalteadustes konkurentsi Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) ja Tallinna ülikool (TLÜ).

TLÜ puhul tõstavad hindajad esile küllaltki sarnaseid tugevusi ning sarnaselt ka head tulevikuväljavaadet. Samuti tunnustati võimekust edukalt taotleda välisrahastust.

TTÜ osas tuuakse samuti välja needsamad tugevused – võimekus avaldada teadustöö tulemusi rahvusvaheliselt tipptasemel ajakirjades, teadustöö arvestatav kvaliteet ning tugev järelkasv ning.

TTÜ puhul aga rõhutatakse eriliselt välisteadlaste suurt osakaalu, mis samuti tagab sotsiaalteaduste jätkusuutlikkuse.

Välishindajad soovitavad TTÜ-l kasutada senisest enam ära tehnikaülikooli võimalusi just IT ja digivaldkonnas.

Seega on sotsiaalteadused kolmes Eesti ülikoolis tugeval positsioonil ehkki hindajad märkisid erinevate valdkondade hindeks hea, mitte väga hea või silmapaistev. Mis põhjusel need hinded muidu sisult positiivse kirjelduse järgi selliseks kujunesid, on ebaselge.

Selleks, et ülikoolil või teadusasutusel oleks õigus saada riigieelarvest raha teadustöö ja doktoriõppe jaoks, peab see iga seitsme aasta järel läbima välishindamise. Värskelt on valmis saanud 20 Eesi teadus- ja arendusasutuse hindamisraportid, mille tulemustest annab Eesti teadusagentuur täna ülevaate.