Välishindamise tulemus on oluline, kuna selle alusel on ülikoolil või teadusasutusel võimalik saada riigieelarvest raha teadustöö ja doktoriõppe jaoks.

38 hindamisele läinud ülikoolide ja teadusasutuste uurimisvaldkonnast läbis hindamise positiivselt 36. Hindamist ei läbinud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, mis viimasel hetkel otsustas hindamises mitte osaleda ning mis ilmselt lõpetab tegevuse.

Teine välishindamisel ühes valdkonnas negatiivse hinnangu saanud asutus oli Eesti Rahva Muuseum (ERM), millest humanitaarteadused said positiivse hinnangu, negatiivse hinnangu sai aga sotsiaalteaduste valdkonnas tehtav teadus.

Pealtnäha on igati edukas loodusteaduste valdkond erinevates ülikoolides. Kuid on üksikuid murekohti. Loodusteadustes tõid hindajad välja, et meil on küll tipptasemel laborid. Need võivad aga tulevikuks inimestest tühjaks jääda projektipõhise rahastuse tõttu.

Eesti loodusteaduste välishindajate grupi juht, Heidelbergi ülikooli professor Christian Enss selgitas, et alusrahastus peab tulema siinselt valitsuselt. „Riigieelarvest, kui võimalik. Ma arvan, et see on vajalik tingimus, mis teeks siinset teadust tõhusamaks.“

Samas märgib Enss, et loodusteadustega on Eestis siiski väga hästi: doktorantide järelkasv on hea ning doktorandid tunnevad, et neil on hea keskkond oma uurimistöö tegemiseks.

Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiavaldkonna prodekaani Kalle Olli sõnul võiks lahendus peituda ettevõtlusõppes. „Me saaksime peeglisse vaadates ise adudes (aru), mida ühiskond meilt ootab, mis tasemel on ühiskonna areng. Muuta doktoriõpet, lisades sinna päris tubli annuse ettevõtlusõpet.“

Teadusrahastusest rääkides nendib ta, et 50/50 rahastusmudel, kus pool tuleb riigieelarvest ning pool konkurentsipõhisest projektirahast, võib teha mõned teadlasrühmad mugavaks ning sõltuvaks baasrahastusest.

Peale loodusteaduste läbis hindamise veel rida valdkondi, teiste hulgas humanitaar- ja sotsiaalteadused. Näiteks Eesti Rahva Muuseumi teadustöö sai humanitaaria osas positiivse hinde, sotsiaalteadustes aga mitterahuldava.

„Kuid kuna ta on positiivselt evalveeritud ühes valdkonnas, siis ta kvalifitseerub teadusraha saamisele ikkagi,“ selgitas Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Andres Koppel aga rõhutab, et tegelikult on Eesti teaduse tervis väga hea. 38 taotlusest hinnati positiivsele hindele 36. Võrdluseks: 2010. aasta voorus osales 29 asutust ja esitati 42 valdkondlikku taotlust, millest positiivse tulemuse sai 31.

Ka erinevate kriteeriumide lõikes antud hinnetest 40 protsenti oli kõrgeimad võimalikest. Käesoleva seisuga on Eestis seega 22 positiivselt evalveeritud asutust (kaks asutust evalveeriti positiivselt 2015. aastal).

Loodusteaduste kõrval paistsid tugevatena välja ka sotsiaalteadlased. Sotsiaalteaduste valdkonnas oli aga ka Estonian Business School (EBS), mis küll sai positiivse hinde, kuid sai kriitikat teadustöö kesise kvaliteedi ja mahu osas.

Kuid miks on võimalik saada positiivne hinne ja saada samas negatiivset kriitikat? Andres Koppel selgitab seda nii: „Need hinded koosnevad väga paljudest hinnangutest alakomponentidele ja tõenäoliselt on tegemist sellega, et üldpilt selles hindamiskriteeriumis on siis teaduslik tase, jätkusuutlikkus või siis sotsiaalmajanduslik mõju. Need on need kolm hindamiskriteeriumit, millele hinne antakse.“

Eesti sotsiaalteaduste valdkonna välishindamist juhtinud Verity Joy Brown rõhutas, et hoolimata asjaolust, et EBS-i hindamisraportis oli kriitilisi märkusi, on Eesti sotsiaalteaduste olukord väga hea. „See ei tähenda, et Eesti sotsiaalteadused oleksid kuidagi probleemsed. Vastupidi – seal on hulganisti võimekust.“

Mitu välishindajat soovitab Eesti sotsiaal- ja humanitaarteadlastel otsida rohkem neid kohti, mida on vaja ühiskondadel laiemalt ning mis pakuvad huvi ka teistes riikides ja ettevõtluses. Välishindajad soovitavad kõigis valdkondades teha rohkem koostööd erinevate valdkondade ja uurimisrühmade vahel.