Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed ({{commentsTotal}})

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab. Autor/allikas: Petr Horak et al.

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

„Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlased on korduvalt kahtlustanud, et nn suplejate sügelushaigust põhjustab imiuss, kelle vastsed ehk tserkaarid üritavad naha kaudu organismi tungida,“ ütles Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott.

Oti sõnul leidsid teadlased tänavu 26. juulil kogutud proovidest päris palju tserkaare, kes on parasiitperekonna Trichobilharzia vastsed.

Ott selgitas, et viimase nädala soojade ilmadega on parasiidid aktiveerunud, sest veetemperatuur on paljudes seisuveekogudes üle 20 kraadi.

„Need loomad parasiteerivad tegelikult veelindudes ja vaheperemeheks on meil üsna tavalised teod, näiteks mudakuked. Viljandis võiski arvata, et ujula neile sobib. Seal on ohtralt nii parte kui ka tigusid, linde meelitavad ligi ka inimesed, kes neid söödavad,“ ütles Ott.

Inimese nahas hukkub tserkaar teadlaste hinnangul kiiresti, sest inimene pole talle õige peremees. Tema „külastamisest“ jäävad järgi punased täpid või kuplad, tserkaalne dermatiit, mis paraneb suhteliselt kiiresti.

Ott selgitas, et tserkaarid on umbes 600-900 µm pikad ehk palja silmaga vaevu märgatavad. Neil on spetsiaalne „tööriist“ peremehesse tungimiseks, iminapp ja valgustundlikud silmtäpid.

Vees aitab neil kiiresti liikuda kaheharuline saba. Tserkaare meelitab ründama vee võnkumine, potentsiaalse ohvri vari ja viimaselt erituvad rasvained.

Peale Viljandi järve on sarnastest juhtumitest aastate jooksul teatatud ka mujalt, näiteks Vaskjala veehoidlast ning Võrtsjärve kalda sissevooludest - veelindude rände tõttu on need parasiidid tõenäoliselt päris laialt levinud. ​

 

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: