"Parasiidid on omandanud ajaloo vältel võib-olla kohati teenimatult halva maine. Peaksime muutma oma suhtumist, nagu oleme teinud seda huntide puhul. Arvasime 18. sajandil, et nad tapavad kariloomi ja on muidu kurjad elukad. Praegu aga tunnistame, et suurkiskjad mängivad ökosüsteemide kaitsmisel ja nende järjepidavuse säilitamisel kriitilist rolli," märkis uurimuse juhtivautor Colin Carlson, California Berkley ülikooli keskkonnabioloog.

Sama võib öelda tema sõnul parasiitide kohta. Nad aitavad reguleerida erinevate loomaliikide asurkonna suurust. "Sõltuvalt liigikooslusest võivad nad moodustada enamiku selle biomassist ja kuni 80 protsenti toitumisahela võrgustiku lülidest," selgitas bioloog, tuues paralleeli enamasti varju jäävate nukumeistritega. Samas võib olla parasiitide päästmiseks ka praktilisem ja inimlikum põhjus.

Viimasel ajal on imbunud teaduskirjandusse idee, et liigiline mitmekesisus aitab ennetada varjusurmas olnud haiguste pealetungi.

"Kui meil on korraga palju parasiidiliike, siis aitab see vältida neist ühe muutumist dominantseks," sõnas Carlson. Mida tühjem on nende täidetav ökoloogiline nišš, seda kergemalt saavad selle üle võtta mujalt pärinevad, potentsiaalselt inimestele ohtlikumad parasiidid.

Looma- ja putukate asurkondade suurust piiravate olendite kadumine võib soodustada teatud haiguste levikut. Inimestega kokku puutuda võivaid haigusvektoreid leidub rohkem. "Seega, parasiite võib pidada küll hirmutavaks, jäledaks ja veidraks, kuid kirjanduses domineerib vaatenurk, et asjade praegune seis on inimestele ohutum ja parem," lisas bioloog.

Samas tõi Carlson välja, et kliimamuutused kannustavad niigi loomaliikide liikumist pooluste suunas. Sellega kaasnevalt kasvab ja kahaneb ka nendega seotud parasiitide ning nakkushaiguste leviala.

Kahe teraga mõõk
Parasiitide tuleviku hindamiseks analüüsis Carlson kolleegidega 457 parasiidiliigi leviala kohta kogutud andmeid. Kokku põhines andmestik 51 133 tähelepanekul. Töörühm leidis, et juba ainuüksi parasiitide elukeskkonnas toimuvad muutused viiksid 5–10 protsendi parasiidiliikide väljasuremiseni. Lisaks sellele suureneb võimalike peremeesloomade väljasuremisega seonduv risk.

"Nad ei saa ilma peremeesloomata paljuneda. Seega alustasime juba eeldusega, et nad on paljudest teistest liigirühmadest haavatavamad," sõnas bioloog. Kokkuvõtlikult võivad kliimamuutused kuulutada 2070. aastaks 17–30 protsendi parasiitide hukku.

Üllatavana tuli välja, et inimestel erinevaid haigusi põhjustavate parasiitide, näiteks puukide käsi ei käi ilmtingimata teistest halvemini ega paremini. "Kliimamuutused on nagu loterii: mõni liik võidab sellest, kuid keskmiselt jääb enamik kaotajateks," nentis Carlson.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.