Keskealine mees pöördus Colombias arstide poole pärast mitu kuud köha, palaviku ja kaalukaotuse käes vaevlemist. Enam kui kümme aastat varem oli mehe vereringest leitud HI-viirus, mis viis immuunpuudulikkuseni. Nakatanu ei võtnud oma viimastel eluaastatel ka ravimeid. Uuringute käigus leiti vähikoldeid nii mehe kopsudest kui ka lümfisõlmedest.

Kasvajarakke lähemalt uurides täheldasid aga juhtumiga tegelenud arstid, et kuigi vähirakud paljunesid ja koondusid kämpudesse nagu tüüpilised vähirakud, olid need inimeste rakkudest ligikaudu kümme korda väiksemad. DNA testid näitasid, et tegu on hoopis kääbus-paelussi Hymenolepis nana rakkudega, kuigi väliselt need parasiidirakke ei meenutanud.

Patsient suri paelussi vähirakkudest moodustunud kasvajate tõttu kolm päeva pärast ootamatut leidu. Hilisema üksikasjalikuma pärilikkusaine analüüsi käigus leiti, et kolme vähirakkude genoomis nähtud mutatsiooni on seostatud varem inimeste vähiga. Eelnevalt pole selgroogsete ja selgrootute vähivormide vahel taolist ühisosa märgatud.

Arstiteadlased pakuvad välja ka võimaliku seletuse, kuidas paelussi vähk mehe organismis levima hakkas. Töörühm oletab, et üks või mitu paelussi vastset kaevusid soolestikust lümfisõlmedesse. Kui tavaliselt oleks sissetungijad hävitanud inimese immuunsüsteem, siis mehe organism selleks võimeline polnud.

Vastsete kehas leidub aga ohtralt pluripotentseid tüvirakke, millest peaks õigete tingimuste korral arenema välja täiskasvanud paeluss. Lümfisõlmedes tüvirakud aga õigel ajal õigeid signaale ei saanud, mis päädis nende kontrollimatu vohamisega. Teadlased järeldavad, et haigusjuhtumi näol oli tegu paljude õnnetute asjaolude kokkulangemisega – igal aastal nakatab H. nana kuni 75 miljonit inimest. Samas möönavad, et juhtumi tavatuse tõttu pole varasemaid juhtumeid lihtsalt diagnoositud.

Juhtumit kirjeldatakse ajakirjas New England Journal of Medicine.