Kodumaised puugid võivad levitada kahte bakteri põhjustatavat ja ühte viiruslikku haigust. Kõige sagedamini nakatuvad inimesed puukborrelioosi ehk Lyme'i tõppe. Kuigi haigusnähud võivad olla erinevad, seostatakse nakatumisega tavaliselt laienevat löövet ja gripilaadseid sümptomeid. Nakkuse edasikandumiseks kulub enamasti kaks päeva. Seega on abi regulaarsest puugikontrollist.

Viiruse põhjustatavat puukentsefaliiti esines möödunud aastal enam kui 20 korda harvem. Kokku registreeriti Eestis eelmisel aastal 87 puukentsefaliidi juhtumit. Samas on nakatumine hammustuse järel pea momentaanne ja haigus ise raskema kuluga. Keskmiselt igal kolmandal juhul võib viirus tungida ajju ja ajukelmesse. Nakatumisele viitavad gripilaadsed haigusnähud ilmnevad alles 1–2 nädalat pärast nakatumist. Erinevalt puukborrelioosist saab end kaitsta haiguse vastu vaktsiiniga.

Teadaolevalt on viimasel kümnendil levinud Eestis ka bakteri Borrelia miyamotoi põhjustatav haigus. Tõenäoliselt levitab inimestele samuti ohtlikku haigust vähem kui iga kümnes puuk. Täpset statistikat selle kohta tehtud pole. Diagnostikat ei rakendata Eestis selleks piisavalt laialdaselt.

Puukentsefaliiti sel aastal registreeritud pole, puukborrelioosi on aprillikuu seisuga sel aastal registreeritud 181 juhtu. Möödunud aastal suurenes puukentsefaliiti haigestumine võrreldes 2016. aastaga 7,4 protsendi ning Lyme"i tõppe ehk puukborrelioosi haigestumine 38,2 protsendi võrra.

Hiljutise uuringu kohaselt pole Eesti metsad võrreldes suure osa teiste Euroopa riikidega siiski kuigi puugirikkad. Näiteks lehtmetsades leiab 100 m² kohta keskmiselt vaid kuni paar puuki. Saksamaal, Rootsis ja Belgias võib elutseda samal alal neid sadu. Samal ajal haigestuvad aga Eesti inimesed puukentsefaliiti võrreldes paljude teiste Euroopa maadega suhteliselt sageli.