Maaülikooli teadlased: Vooremaa järvede kiire soojenemine paneb vetikad õitsema, mis on ohtlik kaladele ja inimestele ({{commentsTotal}})

Saadjärves viitavad mai alguse soojadest ilmadest tingitud fütoplanktoni ja teiste vetikate vohamisele.
Saadjärves viitavad mai alguse soojadest ilmadest tingitud fütoplanktoni ja teiste vetikate vohamisele. Autor/allikas: Geonarva /Wikimedia Commons

Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlaste mõõtmistulemused Vooremaa järvedes – Saadjärves, Soitsjärves ja Kaiavere järves – viitavad mai alguse soojadest ilmadest tingitud fütoplanktoni ja teiste vetikate vohamisele. Järvede tervise halvenemisele osutava õitsengu põhjustas ainete suur sissevool valgalalt.

Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott selgitas, et Vooremaa järvede kallastele on praegu uhutud kollakad, pruunikad ja rohekad vee pinnal heljuvad kämbud ning kohati on vesi hägune.

„Kevadeti on veesambas rohkem toitained, mis kogunevad sinna sissevooludest, järve põhjast jm. Rohkem on neid seepärast, et talvel on tarbijaid vähem,“ rääkis Ott. „Kui valgust on küllaga, siis hakatakse toiteaineid vee soojenedes järjest enam kasutama – kevadeti arenevad niimoodi kiiresti mikrovetikad, moodustades taimse hõljumi, fütoplanktoni.“

Tavaliselt on kevadises jahedas vees fütoplanktoni areng mõõdukas ja veeõitsengut ei tekita, kuid väga soojad ilmad on tinginud pinnavee soojenemist järvedes 17 kraadini Saadjärves ning lausa 20 kraadini Kaiavere järves, mis on omakorda kiirendanud fütoplanktoni ja teiste vetikate arengut.

„Kaldavee heljum koosneb Saadjärves peamiselt niitjatest rohevetikatest ning tavaliselt põhjas või taimedel/kividel elutsevatest ränivetikatest, nende seas on ka üksikuid sinivetikaid.“

Professori kinnitusel on avavesi hapnikuga üleküllastunud (mõõdetud maksimaalne – 153%) ja selle pH on kõrge (9,1) ehk see osutab happelisusele. Mõlemad näitavad väga intensiivset mikrovetikate arengut.

„Vee läbipaistvus sügavaimas kohas pole võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud,“ lisas Ott ning avaldas arvamust, et oletatavasti kasutatakse toiteainete varu ruttu ära ja olukord paraneb sõltumata edasisest veetemperatuuri tõusust kevade jooksul.

Vooremaal asuv Soitsjärv on madal, taimerikas järv, kus peamised toiteainete tarbijad on suurtaimed. Kuna praegu on nende areng alles hoogu saamas, kasutab fütoplankton soojade ilmade toel hoogsasti toiteainete varu.

„Seal on vee omaduste näitajad võrreldes Saadjärvega veel veidi halvemad, hapnikuküllastus 163% ja pH 9,3 – nende näitajate suured väärtused ja kõikuvus on ohtlik näiteks kaladele.“ Sarnaselt Saadjärvele olid ka Soitsjärves massiliselt kold- ja ränivetikaid. „Kui suurtaimed võimust võtavad, siis arvatavasti vee omadused paranevad ja õitseng kaob.“

Erinevalt Soitsjärvest on Kaiavere järv n-ö fütoplanktoni järv, mis on juba varem sogaseveeliseks muutunud ja peamine toiteainete tarbija on kogu kasvuperioodi jooksul mikrovetikad.

Kaiaveres oli 9. mail hapnikuküllastus 164% ja pH 9,2. „Kaiavere fütoplanktonis on kevadises aspektis koldvetikate ja ränivetikate kõrval ka olulises koguses sinivetikaid. Viimased on tavaliselt suvel veeõitsengute põhjustajad. Nad võivad ka mürke toota, mis on ohtlikud paljudele loomaliikidele, sealhulgas ka inimesele.“

Professor kinnitab, et veeõitsengutega annavad Vooremaa järved taas märku, et peaks tõsiselt mõtlema koormuse vähendamisele valgalalt. „Kui järvede taluvuse piir ületatakse, siis on olukorda parandada väga keeruline."

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: