Raport: Maad katab 20 aasta pärast juba 1,3 miljardit tonni plastprügi
Kui ülemaailmseid abinõusid tarvitusele ei võeta, reostab meie planeeti aastal 2040 kokku 1,3 miljardi tonni jagu plastprügi, selgub värskest raportist.
Rahvusvaheline teadlasrühm mudeldas plastreostust Maal järgmise 20 aasta jooksul. Selgus, et inimkonna praeguse käitumise jätkudes katab planeeti 2040. aastaks 1,3 miljardi tonni jagu plasti, vahendab BBC News.
Uuringu ühe autori Leedsi Ülikooli teaduri Costas Velise sõnul kataks kogu see plastprügi laiali laotatuna pooleteise Ühendkuningriigi suuruse maa-ala. Ta peab sellist tulemust jahmatavaks. Samas on inimkonnal tema sõnul olemas vajalik tehnoloogia, et nii järsk tõus ära hoida.
Plasti täpset massi oli keeruline välja arvutada, sest seda vedeleb kõikjal maailmas ning piirkonniti käideldakse reostust erinevalt. Mudeli loomisel võtsid teadlased aluseks kõigi maailma piirkondade tüüpilised käitumismustrid: nad eeldasid, et plasti taaskasutatakse ja töödeldakse ümber pigem vähe.
Esmaste arvutuste järel hakkasid teadlased mudelis erinevaid tegureid muutma. Nad lisasid prooviks mudelisse stsenaariumid, kus taaskasutamine kasvas, tootmine vähenes ja plast asendati muude materjalidega.
Mudeli vastuste põhjal koostasid teadlased nimekirja vajalikest abinõudest, mille kasutuselevõtt vähendaks järgneva 20 aasta jooksul ookeani jõudva plasti hulka 80 protsenti:
- plasti tootmine ja tarbimine peavad vähenema;
- plast tuleb asendada paberi ja muude biolagunevate materjalidega;
- uued tooted tuleb juba eos disainida ümbertöödeldavaks;
- keskmise ja madala sissetulekuga riikides tuleb rohkem pürgi korjata ning toetada sealset mitteametlikku prahikoristussektorit;
- üleminekuabinõuna tuleb ehitada hoidlad, kuhu ladustada see 23 protsenti plasti, mida ei saa majandusse tagasi suunata;
- plastprügi väljavedu peab vähenema.
Paraku näitas mudel Costas Velise sõnul, et ka kõiki neid abinõusid kasutades vedeleb looduses järgmistel kümnenditel 710 miljonit üleliigset plastprügitonni.
Ehkki probleemi ei lahenda ükski võluvits, oleks suur abi sellestki, kui ligi kaks miljardit maakera lõunapoolsemate riikide elanikku saaks võimaluse korralikult jäätmeid käidelda. Samuti vajavad paremaid töötingimusi planeedi 11 miljonit prügikorjajat ehk inimesed, kes korjavad ja müüvad vaesemates riikides taaskasutatavaid materjale.
Teadlaste põhisõnum on, et peame vaatamata koroonakriisile oma praegust plastitarbimist järsult muutma.
Raport ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Airika Harrik