Väikestel saareriikidel napib oma vete plastist puhastamiseks raha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Seišellidel asuv Aldabra atoll koosneb neljast suuremast saarest, mida ümbritseb suur laguun.
Seišellidel asuv Aldabra atoll koosneb neljast suuremast saarest, mida ümbritseb suur laguun. Autor/allikas: David Stanley/Flickr (CC BY 2.0)

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Aldabra rannikualadelt plastprügi eemaldamine läheks maksma 4,68 miljonit USA dollarit. Ühtlasi võtaks see koristustöö aega 18 000 tundi, selgub värskest uuringust. Ühtlasi viitab analüüs, et väikesaartel napib oma veeala koristamiseks raha.

Seišellidel asuv Aldabra atoll koosneb neljast suuremast saarest, mida ümbritseb suur laguun. Atoll hoiab alal tugevalt läbipõimunud merelist ökosüsteemi, mis koosneb korallrahudest, mangroovidest (soine mereäärne mets – toim.) ja mererohuga kaetud aladest. Aldabral käivad poegimas rohelised merikilpkonnad, seal elab viimane India ookeani hiidkilpkonnade asurkond ning teisigi ohustatud liike.

Uurimisrühm eesotsas loodusteadlaste April Burti ja Jeremy Raguainiga arvutasid kokku, kui palju läheks maksma Aldabra rannikualadelt plastreostuse eemaldamine. Nad kasutasid selleks Seišelli saarte sihtasutuse 2019. aastal Aldabra suurima saare Grande Terre lõunarannikul tehtud viienädalase koristusaktsiooni jooksul kogutud raha- ja ajakulu andmeid.

Mullu tehtud koristustalgute käigus eemaldati Grande Terre rannikult 25,7 tonni plastprügi. Sellest enamiku ehk 60 protsenti moodustas kalapüügiga seotud praht, näiteks võrgud ja nöörid. Umbes neljandiku plastprügist moodustasid plastjalanõud, ennekõike plätud.

Toonane koristusaktsioon läks maksma 224 538 USA dollarit. Ajakulu mõttes töötasid 12 vabatahtlikku selle jaoks viie nädala jooksul 980 tundi.

Grande Terrel 20 kohas tehtud vaatluste põhjal hindavad uurijad, et Aldabra rannikualadel vedeleb kokku 513 tonni plastprügi. Nende 5113 tonni eemaldamiseks kuluks inimestel teadlaste sõnul 18 000 töötundi ning koristustöö ise läheks maksma 4,68 miljonit USA dollarit.

Järeldus annab märku, et mere- ja kalda-ökosüsteemide kaitseks tuleks luua rahvusvaheline rahastusskeem. Nii saaksid ka väiksemad saareriigid endale oma vete koristamist lubada, ütlevad uurijad.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas Scientific Reports.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: