Itaalia teadlased on avastanud ühel Antarktise ranniku lähedal asuval saarel elavate hooghännaliste seedekulglast mikroskoopilisi vahtpolüstüreeni- ehk penoplastitükikesi. Materjali kasutatakse hoonete soojustamiseks ja kaupade pakendamiseks. Hooghännalised on aga väikesed lülijalgsed, kes pealiskaudsel vaatlusel meenutavad putukaid, kuid kuuluvad hoopis siselõugsete klassi.

Elisa Bergami Siena Ülikoolist ja ta kolleegid taipasid hooghännaliste kõhusisu uurida, sest loomakesed leiti ühe üsna suure, enam kui 30-sentimeetrise läbimõõduga vahtpolüstüreenklotsi pealt, mille meri oli Kuningas George'i saare randa uhtunud. Klots oli kattunud juba vetikate, sammalde, samblike ja pisikeste loomakestega, nende seas leidus ka millimeetri pikkusi hooghännalisi.

Neist 18 korjati üles ja valgustati Fourier teisendusega infrapunaspektroskoobis läbi. Nelja isendi juures täheldatigi polüstüreeni märke.

Põhjust muretseda teadlaste sõnul on, sest hooghännalistel on Antarktika jäävabade alade lihtsakoelises, kuid seni hästi toimivas toitumisvõrgustikus tähtis osa. Plastsaaste sinna aga levib, nagu märgati juba 1980. aastatest peale.

Oma uuringust kirjutavad Bergami ja kaasautorid Londoni Kuningliku Seltsi teadusajakirjas Biology Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.