Novaatori toimetaja arutleb: mis on ja mis ei ole filosoofia ({{commentsTotal}})

Filosoofia ei ole teadus sellepärast, et filosoofid ei tee tavaliselt eksperimente ega analüüsi andmeid, kuigi hoiavad ennast teadusharudega kursis ning kasutavad teadlaste tehtud tööd.
Filosoofia ei ole teadus sellepärast, et filosoofid ei tee tavaliselt eksperimente ega analüüsi andmeid, kuigi hoiavad ennast teadusharudega kursis ning kasutavad teadlaste tehtud tööd. Autor/allikas: RANT 73 (thought, conscience and fantasy)/Creative Commons

Filosoofiaga on otsest kokkupuudet õpilastel gümnaasiumis vähe, kuigi igaüks on vähem või rohkem filosoof vastavalt sellele, kui palju ta oskab ja soovib oma seisukohti selgitada ja põhjendada. ERR Novaatori toimetaja ja Tallinna ülikooli filosoofia eriala tudeng Risto Uuk arutleb selle üle, mis filosoofia üldse on ja mis mõte on sellega tegelemisel.

Mis on filosoofia? Küsimus on iseenesest juba filosoofiline küsimus ja sellele ilmselt ei ole ühte kõiki rahuldavat vastust. Seda demonstreeris rahvusvaheline taskuhääling Philosophy Bites, mille autorid küsisid erinevatelt kaasaja filosoofidelt just seda sama küsimust mitteformaalses keskkonnas. Järgnevalt mõned nende filosoofide vastused.

  • Marilyn Adams ütles, et filosoofia on mõtlemine kõige olulisemate küsimuste üle ning püüdlus analüütilist selgust tuua nii küsimustele kui vastustele.
  • Peter Adamson ütles, et filosoofia on eri seisukohtade aktsepteerimisega kaasnevate kulude ja kasude uurimine.
  • Tony Coady väitis, et filosoofia on eelduste teadus.
  • Anthony Kenny väitis, et filosoofia on püüdlus mõelda võimalikult selgelt kõige fundamentaalsemate ideede üle, mis läbivad kõiki distsipliine.

Oli veel palju teisi vastuseid, kõiki neid võiks kokku võtta järgmise tsitaadiga filosoof Massimo Pigliuccilt tema raamatust “The Nature of Philosophy”:

„Filosoofia … on seotud mõtlemise, loogika, argumentide ja analüüsimisega, mitte empiiriliste tõenditega kui sellistega, kuigi loomulikult peaks see olema informeeritud sellest, mida me teame maailma toimimise kohta, eelkõige just teaduse abil; see on levinud arvamuste uurimine ja avastamine, et need on märksa keerukamad kui sageli arvatakse või võib-olla isegi jõutakse järeldusteni, et need ei ole koherentsed; see on laiahaardeline mõtlemine, mis aitab meil mõista oma reaalsust inimestena suures universumis, mida kirjeldab teadus; sellel on praktilised tagajärjed sellele, kuidas me oma elusid juhime ja ühiskondi struktureerime.“

Filosoofia uurib järgmisi küsimusi ja teemasid, kasutades selleks mõtlemist ja argumenteerimist: reaalsust ja eksistentsi uurib metafüüsika, teadmist ja teadmise saamise võimalusi uurib epistemoloogia, kuidas peaks elama uurib eetika, kuidas peaks riiki juhtima uurib poliitiline filosoofia, kuidas peaks mõtlema ja argumenteerima uurib loogika ja mis on ilu uurib esteetika.

On veel teisi probleeme ja küsimusi, mida uurivad vaimu-, keele- ja teadusfilosoofia ning teised allharud. Samas peab tõdema, et alati ei ole võimalik selgelt vahet teha filosoofial ja mõnel teisel distsipliinil, sest küsimused ja meetodid on erialadevahelised.

Abiks on ka mõtlemine sellest, mis filosoofia ei ole. Filosoofia ei ole teadus sellepärast, et filosoofid ei tee tavaliselt eksperimente ega analüüsi andmeid (üks erand on eksperimentaalne filosoofia), kuigi hoiavad ennast teadusharudega kursis ning kasutavad teadlaste tehtud tööd.

  • Filosoofia ei ole psühholoogia, sest filosoofid ei uuri psüühikat ega käitumist, kuigi mõned filosoofid on tihedalt tunnetusteaduste avastustega kursis.
  • Filosoofia ei ole teoloogia, sest filosoofid ei uuri pühatekste ning nende järgi elamist, kuigi nad võivad oma töös teoloogiale tugineda.
  • Filosoofia ei ole politoloogia, sest ei tegele riikide juhtimise uurimisega, vaid arutleb selle üle, kuidas neid peaks juhtima, kuid loomulikult püüavad filosoofid poliitikaga kursis olla.
  • Filosoofia ei ole esoteerika ega müstitsism, sest ei omanda teadmisi ilmutuse, meditatsiooni jms kaudu vaid argumenteerimise ja mõtlemise.

Filosoofia kasu ei ole ilmselge nagu näiteks toitu valmistades. Kui süüa tehakse, tükeldatakse ja hakitakse toiduaineid, valmistatakse ja serveeritakse toit ning pärast söömist on kõht täis ja tuju hea.

Filosofeerimisel sellist kindlust ei ole. Lõpptulemus ei ole silmanähtav: sageli ei teata, mida tükeldada, valmistada ja serveerida ning mis on lõpptulemus.

Filosofeerimine võib olla isegi frustreeriv, sest kriitiliselt analüüsitakse uskumusi, mida enamik peavad enesestmõistetavaks. Näiteks kas meil ikka on vaba tahe või kas inimeste väärtused on subjektiivsed.

Sellest hoolimata on filosoofia õppimisel palju potentsiaalseid kasusid. Individuaalsel tasemel võib see tekitada ja suurendada uudishimu, luua intellektuaalseid seiklusi, külvata kahtlust aga ka aidata tunda ennast natuke mugavamalt teadmatusega, laiendada maailmavaadet ja silmaringi.

Filosoofiat õppides harjutab tudeng väga palju kriitilist lugemist ja mõtlemist, probleemide lahendamist, kirjutamist, eneseväljendust ning argumenteerimist. Need on oskused, mida läheb peaaegu kõikides ametites vaja.

Tallinna ülikooli filosoofia tunnid võimaldavad väga palju lugeda, mõelda ja arutleda. Näiteks epistemoloogia tunnis arutlesime ühe David Hume’i teksti üle, mille teema oli, et kuidas me teame, et homme päike tõuseb, kui tulevik ei pruugi olla mineviku sarnane ning meie vaatlused päikesetõusust on piiratud arvuga.

Püüdsime aru saada, millised on Hume’i seisukohad ja kuidas ta neid põhjendab. Üliõpilastel paluti ka mõelda, kas teksti autori argumendid on veenvad ja kuidas tudengid ise neid probleeme lahendaksid. Lisaks oluliste oskuste arendamisele on sellised tunnid intellektuaalselt väga põnevad.

Ühiskondlikul tasandil võib filosoofia aidata arendada või täiendada distsipliine ja nende meetodeid; pakkuda vastuseid üldistele ja fundamentaalsetele küsimustele; algatada arutelusid, mis viivad sotsiaalsete liikumisteni jne. Mõni suur ühiskondlik kasu, mida võiks omistada filosoofiale lähiajaloos on:

  • Frege ja Russelli töö loogikas arvutiteaduse arendamiseks;
  • Popperi ja Kuhni abiga teaduse parem mõistmine;
  • Descartesi, Baconi ja Galileo töö modernsele teadusele aluse panemiseks;
  • feministide liikumise mõju soolise võrdsuse propageerimiseks;
  • Singeri algatus loomade heaolu parandamiseks;
  • Bostromi tähelepanu tehisintellekti ja eksistentsi riskidele.

Mida saab filosoofiaharidusega elus peale hakata? Ükski koolitus, kursus või kraad ei taga iseenesest head tööd ega paremat elu. Selleks on vaja ikkagi teadmisi, oskusi, tutvusi, isikuomadusi ja palju teisi saavutusi. Filosoofia õppimine ülikoolis aga aitab kaasa nendele saavutustele. Sama kehtib ka teiste erialade kohta. Mõnel juhul on aga filosoofia õppimisel lausa väga tugev mõju sellele, kuidas oma elu elatakse (nt efektiivse altruismi liikumine, mis on ka Eestis esindatud)

Bill Nye, tuntud teaduse populariseerija, kõneles 2016. aasta alguses ühes oma videos filosoofiast halvustavalt ning peletas potentsiaalselt filosoofiast eemale nutikaid tudengeid. Ta sai pärast video ilmumist tugevat kriitikat filosoofidelt ja paljudelt teistelt oma filosoofia ignorantsuse poolest.

Selle tagajärjena on ta nüüd avalikult andnud teada, et püüab enda filosoofilist arusaamist parandada. Loodetavasti teevad seda ka teised filosoofia-ignoramus‘ed ja nutikad noored leiavad ikkagi tee filosoofiani.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: