Juhtivteadur: me ei oska looduse väärtust veel hästi hinnata
TTÜ meresüsteemide instituudi juhtivteadur Urmas Lips märkis Keskkonnakuu raames ETV2s linastuvat filmi ''Läänemere needus'' kommenteerides, et kuigi rahvusvahelisel tasandil on laevandusega seonduvate keskkonnaprobleemide lahendamiseks kokkulepe saavutatud, sõltub ühiskonna laiem suhtumise muutus eeskätt keskkonnaharidusest.
Film räägib kahest probleemist, mis võivad Läänemere keskkonnale mõju avaldada. Mõlemad pärinevad laevandusest. Üks on reovesi, mis lastakse suurtelt laevadelt seni Läänemerre täiesti puhastamata. Teine on õhusaaste, mis tuleb läbi kütuse põletamise.
Väga hästi toodi välja see, et oleme Läänemere ääres läbi Läänemere kaitse komisjoni kokku leppinud, et isegi väikesed purjealused ja paadid annavad oma septikud ja reovee ära, aga tulevad suured kruiisilaevad ja nemad võivad lasta seda merre nii, et ei puhasta midagi, sest rahvusvaheliselt ei olnud see siiamaani reguleeritud.
Miks mul on hästi lihtne seda kommenteerida täna, on see, et tegelikult on otsused tänaseks vastu võetud mõlema probleemi osas. Selles mõttes, vaatame selle filmi ära ja võibolla viie—kuue aasta pärast, kui need otsused on kõik jõustunud, siis mõtleme, et huvitav, miks see võttis kümme aastat aega, et sellise otsuseni jõuda.
Keskkonnaharidus
Mina, kui ülikoolis töötav inimene, arvan, et kõik see muutub pikaajalise hariduse ja just keskkonnahariduse käigus. Võime vastu võtta ju otsuse, aga võibolla see kohe ei tööta. Aga kui jõuab üks järgmine põlvkond peale, siis nad saavad aru, et see on loomulik. See lihtsalt võtab natukene rohkem aega. Iga asi tahab harjumist ja iga asi midagi maksab. Ei ole niimoodi, et kõik see looduse nautimine on tasuta.
Väga raske on võrrelda, et ilus loodus, meri ja need puhkused, palju see maksab ja seda, kui me teeme kõik mingi kulutuse, et keskkonda hoida. Seal me oskame raha kokku lugeda, aga see, palju see loodus maksab, seda me veel hästi ei oska. Peaksime jõudma sinnamaani, et saame neid asju võrrelda ja kõik hakkavad ka oma peas mõtlema, et kui täna siia sõitsin, sõitsin ma autoga, mitte rattaga. Oleks võinud ju sõita rattaga jne. Siin on palju selliseid küsimusi, mida võiks arutada.
Senised edusammud
Läänemere-äärsed riigid on tegelenud koos selle mere kaitsega juba 1970—1980. aastatest. Kindlalt võib öelda, et Läänemeri on praegu selline, et rahulikult võib ujuma minna. Samuti on ütlemisi, et kas ikka kala tasub või ei tasu süüa. Läänemere kala tasub alati ennem süüa, kui mingisugustest kasvandustest, kus täpselt ikkagi võibolla ei tea, mis ravimite ja toiduga on nad toidetud.
Metsiku looduse kala, Läänemere kala, seda kindlasti soovitan. Suvi on tulemas ja arvan, et järjest rohkem inimesi võiksid merd nautida. Siis nad saavad ka aru, et see on tõesti mingi väärtus, mida tasub hoida vähemalt sellel tasemel ja võibolla paremaks teha. See jällegi vajab teatavaid jõupingutusi ja kokkuvõttu.
Film ''Läänemere needus'' (Shipping Pollution, Rootsi 2015) on eetris neljapäeval, 19. mail kell 20.00 ETV2s.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa