Eesti keele instituudi (EKI) teadur Rene Altrov uuris oma doktoritöös, kuidas tajuvad välismaalased meie kõnes olevat rõõmu, viha, kurbust või neutraalsust. Võtame näiteks lätlased, kes on geograafiliselt meie lähedal ning elavad ka üsna sarnases kultuuriruumis. Altrovi uuringu tulemustest selgub, et need kaks kultuuri siiski ei mõista kõnes üksteise emotsioone.

Altrovi uurimuse tulemused näitasid, et eestlaste rõõmu tajusid Põhjamaade elanikud aga ka venelased ja lätlased hoopis neutraalsena. "Sama on vihaga – ka viha kõlab nende jaoks üsna neutraalselt," märkis Altrov. Eestlaste kõnes peegelduvat viha ja rõõmu tajuvad kõige paremini hoopis itaallased. Selle põhjus võib peituda asjaolus, et eesti ja itaalia keele akustikas võib olla sarnasusi.

Hoopis vastupidi oli aga eestlaste neutraalse kõnega, mille nii venelased kui lätlased määrasid vihaseks. Soomlased ja itaallased aga määrasid eestlaste neutraalse kõne hoopis rõõmsaks. "Me oleme uurinud ning leidnud, et eestlaste neutraalne kõne on üsna intensiivne – vali ja ka põhitoon on kõrgem. Näiteks venelastel ei ole see niimoodi. Venelastel on intensiivne kõne hoopiski viha, siis tuleb kurbus, siis rõõm ja siis tuleb neutraalne kõne, aga meil on kõik vastupidi – neutraalne kõne, viha, kurbus ja siis neutraalne."

Kõige lihtsamini tõlgendatav emotsioon on kurbus – see on universaalne ja sellest saadakse kõige paremini aru. "Kurbuse puhul on kõne aeglane, hääletoon madal ja see on vist selline asi, mida saab usaldada, kui suhtleme kultuuride vahel."

Kindlasti võib argumendiks tuua selle, et väljendatavad emotsioonid ei sisaldu pelgalt kõnes, vaid peegelduvad rääkides ka kehakeeles ja näoilmetes. Rene Altrov nentis siia juurde, et viimaste uuringute tulemuste kohaselt pole inimeste näoilmedki neutraalsed ning sõltuvad kultuuritaustast.

Emotsioonide uurimiseks kõnes oli esmalt tarvis kõnekorpust. Selle kogumisega alustati juba 2006. aastal. Toona oli maailmas mõni taoline korpus olemas. Paraku olid andmestikud väiksed, neid ei arendatud, need polnud avalikult kasutatavad või olid neid sisse lugenud näitlejad. Eesti keele instituudis võeti aga aluseks hoopis ajakirjanduslikud tekstid ning see tekst tekitas lugejas mingi emotsiooni.