Sigareti kahjuliku toime võib suures plaanis jagada kolmeks. Esimene, kõige kiirem ja märgatavam osa toimest seisneb vingugaasimürgistuses. Sigaretisuitsus sisaldub kuni ühe protsendi ulatuses vingugaasi. Pideval sissehingamisel on teatavasti surmav juba 0,1-protsendiline vingugaasi sisaldus õhus 10 minuti jooksul.

Seetõttu esinevadki „uustulnukal“ suitsetama hakkamisel tüüpilised mürgitusnähud nagu peapööritus, mõnikord oksendamine jmt. Kuna sigaretisuitsu ei hingata siiski sisse pidevalt, vaid esinevad lühemad ja pikemad „värske õhu perioodid“, pole see aspekt otseselt tappev. Küll aga põhjustab suitsetamine olukorra, kus suitsetajate veres on 5-12 protsenti hemoglobiinist pidevalt seotud vingugaasiga, mistõttu neil on kudede hapnikuvarustus mõnevõrra kehvem. Siiski tuleb öelda, et enamikel juhtudel ei kujuta see asjaolu eriti suurt ohtu, kui tegu pole just ahelsuitsetajatega.

Teise osa kahjulikust toimest põhjustavad nikotiin ning teised taimealkaloidid. Need alkaloidid on kõige kahjulikumad nõrgestatud organismile ja vanematele inimestele. Nikotiini toimet inimesele võib mõneti võrrelda kofeiini toimega – vastupidi üsna levinud arvamusele pole kumbki neist narkootiline aine, kuid mõlemad tekitavad teatud sõltuvust. Kohvi puhul on sõltuvuse tekitamisel määravaks siiski teist tüüpi ained, mitte niivõrd kofeiin. Nii nikotiin kui kofeiin on ergutava toimega ja võivad osutuda kahjulikuks nõrgestatud siseorganite, eriti südame ja maksa, korral.

Kolmas, pikas plaanis kõige ohtlikum külg on tõrva- ja pigitaoliste ainete esinemine. Need on tubakasuitsu kõige keerulisema ehitusega komponendid, mistõttu kipuvad need organismis ladestuma. Esimesena saavad kahjustada muidugi suure sisepinnaga kopsukude, mis imab pigi lausa käsnana endasse. Ladestunud pigi kipub ummistama peeneid kopsustruktuure, millest sõltub olulisel määral organismi hapnikuvarustus.

Kõik staažikad suitsetajad köhivad (eriti hommikuti), püüdes nii alateadlikult eemaldada kopsudesse kogunenud pigi. Pigi ehk täpsemalt tõrvainete ladestumine organismis võib mõjutada ka seedekulglat ja siseorganeid. Pigi komponendid ning selles imendunud polooniumiühendid on kantserogeense toimega. Need võivad, kuid ei tarvitse, tekitada vähki. Õigluse nimel tuleb siiski märkida, et kopsuvähki esineb ka mittesuitsetajatel ja inimese üldine tervislik seisund ning eluiga sõltuvad paljudest teguritest.

E-sigaret on enamikust neist pahedest prii. Kuumenemine sigaretis toimub sisemise vooluallika vahendusel, põlemist ei esine ja pigi ei moodustu, samuti ei teki vingugaasi. E-sigareti „suits“ koosneb peamiselt veeaurust. Võib valida erineva nikotiinisisaldusega või hoopis nikotiinivabade täitevedelike vahel. E-sigaret ei põhjusta ka ebameeldivat hingeõhku, mis on tüüpiline tavasuitsetajatele. Ta ei muuda ka näpuotsi kollaseks ega põleta riietesse auke, nagu seda teeb pudenev kuum sigaretituhk.

E-sigareti tarbimine on (praegu veel) tunduvalt odavam kui tavasigareti suitsetamine. Selle suurimaks plussiks on muidugi pigitaoliste ehk kõige kahjulikumat tüüpi ainete puudumine sissehingatavas „suitsus“.

Siiski on ju ka nikotiin kahjulik ning e-sigaret kui kena „mänguasi“ võib meelitada hiljem päris sigarettide juurde. Küllap võib leida mõne teisegi e-sigareti puuduse, kuid kokkuvõttes võib siiski öelda, et e-sigaret on tunduvalt vähem kahjulik kui tavasigaret. Kõige tervislikum on aga üldse mitte suitsetada.

E-sigarettidest ja alkoholist teeb keemiadoktor Kalle Truus teadusliku ülevaate ka homme kell 14 algaval Tallinna ülikooli teadusnädala seminaril.