Valgusfooritoonides toidumärgistussüsteem Nutri-Score hindab toodete tervislikkust viiepalliskaalal: rohelisest A-st punase E-ni. "See tõlgib pakendi tagaküljel oleva info lihtsamasse keelde ehk aitab inimestel teha poes tootegrupi sees otsuseid vastavalt värvile, millisesse värvikategooriasse toode parasjagu kuulub," selgitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise valdkonna juht Janne Lauk. 

Süsteem võeti esimesena kasutusele Prantsusmaal ja on praeguseks käibel ka Belgias, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Hispaanias ja Šveitsis. Eesti kaalub nüüd samuti Nutri-Score'i kasutuselevõttu. Nagu mujalgi, oleks märgistuse kasutamine siin vabatahtlik. "Kellelegi seda peale ei sunnita. Samas annab see tootjatele hea võimaluse tõsta enda tooted paremasse valgusesse võrreldes teiste tootjate toodetega samas kategoorias," kõrvutab Lauk.

Valdkonnajuhi sõnul on tarbijal oluline teada, et Nutri-Score'iga käib võrdlus alati sama kategooria piires. "Me ei hakka võrdlema vorsti ja kartulisalatit, vaid me võrdleme vorsti vorstiga," piltikustab ta. Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor Uku Vainik nõustub omast välismaal poeskäimise kogemusest, et Nutri-Score lihtsustab otsustamist ühe kategooria piires. "Kui valime näiteks hommikusöögihelbeid, saame aru, millised on tervist toetavamad. Nii saame valida lastele kõige sobivamad helbed ega pea valima ainult superkangelase pildi järgi, vaid saame vaadata sisu," arutleb ta.

Nutri-Score'i skaalat võiks professori sõnul võrrelda energiamärgise skaalaga eluaset valides. "Enamik meist ei ole ehituskogemusega ja kui me hakkame korterit ostma, on raske hinnata, kuivõrd energiasäästlikult see maja on kokku pandud," märgib ta. Nii nagu ehituses võtab energiamärgis kokku mitu ehitusinseneeria mõõdet, on ka Nutri-Score toidukaupadele mitme näitaja võrdpilt.

Roheline argipäeva, punane pidupäeva

Nii Janne Laugu kui ka Uku Vainiku sõnul on Nutri-Score tarbija seisukohast väga hea, sest teeb tarbijale elu lihtsamaks. "Räägime kogu aeg, et tehke paremaid valikuid, ja erinevate tootekategooriate seest saabki teha paremaid valikuid," sõnab Lauk. Vainiku kinnitas, et  toiteväärtus võib olla väga erinev ka ühe kategooria sees. "Näiteks mõnes saias võib olla rohkem suhkrut kui Coca-Colas. Selle kontrollimise peale ise ei tulegi ja toiduinfo osa on hästi kirju," tõdeb ta.

Nutri-Score arvutab tootele kategooria välja algoritmiga. Laugu sõnul saab algoritmis miinuspunkte suurema energia-,  soola-, suhkru-  ja küllastunud rasvhapete sisalduse eest, jookides ka lisatud magusainete eest. Plusspunkte toovad seevastu suurem kiudainete ning puu- ja köögiviljade sisaldus. "Need on täpselt need aspektid, millele me tähelepanu pöörame, kui inimestega räägime: mida peaks pakendil jälgima ja kuidas teha paremaid toiduvalikuid," osutab Lauk.

Kuigi praegune toote tagakülje märgistus kilokalorite, valkude, küllastunud rasvhapete jms kohta on informatiivne, eeldab see mõlema eksperdi sõnul inimeselt palju eeltööd. Nutri-Score võtab kogu selle info aga lühidalt kokku. Kui siis inimene soovib osta näiteks jogurtit, vaatab ta nüüd sama kategooria toodete esikülgi. "Siis ta valib ja mõtleb, et "okei, enamasti söön seda helerohelist või tumerohelist, aga täna tahan midagi natuke magusamat ja võtan oranži"," kirjeldab Lauk

Mõlema eksperdi sõnul ei tähenda Nutri-Score'i skaala, et punasema märgisega toidud tuleks üldse ära kaotada. "Need võivad ikka olla, aga need võiksid olla sellised, mida me sööme tähistamiseks või erijuhtudel. Igapäevatoit võiks olla pigem A- ja B-kategoorias," soovitab Vainik. Professori sõnul on uuringud ka näidanud, et kui Nutri-Score on poes olemas, teevad inimesed tervislikumaid valikuid. "Kokkuvõttes aitab see ka tervisekassal raha kokku hoida, kui inimesed tänu Nutri-Score'ile natukene kaalust alla võtavad," tõdeb ta.

Traditsiooniline ei ole alati tervislikum

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar kritiseeris Maalehes ilmunud arvamusloos Nutri-Score'i skaalat muu hulgas seetõttu, et skaala ei arvesta Eesti toidukultuuri eripära. Paljud traditsioonilised toiteväärtuslikud söögid ei mahu tema sõnul lihtsustatud värviskaalale. "Kui räägime mingitest traditsioonilistest toitudest, siis see, et nad on traditsioonilised, ei tähenda automaatselt, et nad on kohe tervislikud ja me peaksime neid rohkelt tarbima," ütleb Janne Lauk.

Uku Vainiku sõnul tasub näiteks musta leiba ostes vaadata selle koostist. "Kui musta leiba on pandud müügi edendamiseks sama palju suhkrut nagu väikesesse saia, siis see ei ole ikkagi päris tervist toetav," osutab ta. Laugu sõnul võiks märgis avaldada tootjatele ka positiivset survet. Kui toode on konkurentide omast punasema märgisega, võiks see kannustada tootjat seda tervist toetavamaks arendada.

Kahetisi tundeid tekitab see mujalgi. Vainiku sõnul valitseb näiteks Itaalias suur Nutri-Score'i vastasus, sest kohalik toit saab algoritmilt kehva skoori. Eesti inimese seisukohast on itaalia toidud head aeg-ajalt süüa, kuid igapäevaseks tarbimiseks võiks eelistada midagi tervislikumat. "Iga päev ei pea inimene sööma magusat musta leiba või mõnda Itaalia sinki," ütleb ta.

Laugu sõnul on Nutri-Score vaid üks meede inimeste toitumisharjumuste parandamise toetamiseks, aga selles küsimuses pole ükski selline abinõu võluvits. Nii nagu üksi ei toimi lasteasutuste toitlustamise määrus, ei pane ka Nutri-Score kõiki inimesi tervislikult toituma. "Kindlasti on see üks meede, mida meil on vaja. See on teadlaste poolt välja töötatud ja selle katsetamiseks on tehtud mitmeid uuringuid erinevates riikides. Meie TAI-s kindlasti toetame seda ja usun, et ka tarbija tegelikult toetab," sõnab Lauk.