Ehkki Nipah'd peetakse äärmiselt ohtlikuks – selle suremus võib ulatuda kuni 75 protsendini –, jäävad haiguspuhangud lokaalseks. Suuremates puhangutes on haigestunute arv jäänud alla saja. Professor Irja Lutsari sõnul võib kõrge suremusprotsent olla osaliselt ka petlik: haigus levib eelkõige eraldatud maapiirkondades, mistõttu jõuavad haiglasse sageli vaid kõige raskemad juhud. "Võib-olla ei jõua kergemalt põdevad haiged meditsiinisüsteemi vaatevälja – ja selle tõttu tundubki suremus nii kõrge," selgitas Lutsar.

Piirikontrolli karmistamine

Indias tuvastati viirus hiljuti kahel tervishoiutöötajal, kes viibivad praegu intensiivravis. Riigi valitsus jälgib ligi 200 lähikontaktset, kuid kinnitab, et elanikkonnale ohtu pole. Hoolimata sellest on Tai ja Nepaal kehtestanud lennujaamades täiendavad kontrollmeetmed.

Irja Lutsar suhtub liigsesse valvsusse aga skeptiliselt, pidades seda pigem koroonapandeemia pärandiks. "Ma ei tea, mida nende kontrollidega täpselt saavutada püütakse. See tundub mulle väga imelik, sest Nipah ei ole tüüpiline reisijate haigus," lisas ta.

Erinevalt koroonaviirusest muutub Nipah' viirus inimeselt inimesele nakkavaks peamiselt siis, kui sümptomid on juba tõsised – näiteks ajupõletiku või kopsupõletiku korral. Sellises seisundis inimene ei kipu aga reisimist ette võtma.

Nahkhiired ja puudulik hügieen

Lisaks inimestevahelisele kontaktile ja kehavedelikele on viiruse levikus oluline roll loomadel. Nakkuse algallikateks on puuviljadest toituvad nahkhiired, kes ise ei haigestu, kuid võivad viirust edasi kanda. Viirust võivad levitada ka kodusead, kes nakatuvad nahkhiirte eritistega kokku puutudes.

Professor Lutsari sõnul on paljud varasemad puhangud seotud haiglatega, mis viitab pigem puudulikule hügieenile kui viiruse eriliselt agressiivsele iseloomule. Viirust on seni esinenud viies riigis: Indias, Bangladeshis, Filipiinidel, Singapuris ja Malaisias.

Nakatumine algab toidulaualt

Suurimaks probleemiks on seni olnud vaktsiini ja tõhusa ravi puudumine. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab Nipah'd prioriteetseks ohuks, mille vastu vajatakse kiiresti tõhusaid ennetus- ja ravivahendeid. Katsed kasutada teiste viiruste vastaseid ravimeid pole seni edukaks osutunud, kuna Nipah erineb neist struktuurilt märkimisväärselt.

Inimesed nakatuvad tavaliselt otsese kontakti teel või süües saastunud toitu – näiteks datlipalmi vilju või mahla, mida on eelnevalt puudutanud nakatunud nahkhiired. "Inimene peab kokku puutuma haige inimese või tema kehavedelikega või sööma vilju, mida on nakatanud nahkhiired," selgitas Irja Lutsar.

Tema sõnul tasub Aasias reisides vilju hoolikalt pesta ja vältida tooreid mahlasid. "Üldine soovitus on, et neid vilju ei tohiks süüa toorelt ega nende mahla toorelt juua. Käsi tuleb pesta ja vältida kontakti haigete inimestega," rõhutas professor.

Ehkki Nipah' viirus võib olla surmav, puuduvad sellel omadused, mis võimaldaksid tal märkamata kujul üle maailma levida. WHO hinnangul on viiruse rahvusvahelise leviku oht praegu madal.