Nagu üldiselt erinevate rahvameditsiini võtete kohta, võib öelda ka ülaltoodud meetmete kohta, et keegi ei ole täpsemalt nende toimet ja tõhusust hinnanud. Seega baseerub kogu teadmine neist ja nende toimest loogikal, inimese füsioloogial ja inimeste kogemustel nende kasutamisel.

Ükski neist meetoditest ei mõju otseselt viiruseid kehast elimineerivalt, küll aga võivad need pakkuda sümptomaatilist tuge ja toetavad inimest ka n-ö psühholoogiliselt: on hea tunne, kui enda tervist viirushaiguse ajal saab kuidagi toetada.

Hanerasva määrimine nahale tekitab läbi mõnusa masseerimise heaolutunnet ja aitab nahapiirkonna veresoontel laieneda, mis tekitavad subjektiivset soojatunnet. Viimane võib aidata kaasa ka lihaste lõdvestumisele, mis näiteks väga intensiivse köhimise tõttu võivad olla hellad või suisa valulikud.

Küll aga ei jõua rasv läbi naha kuidagi hingamisteedesse, et seal mingit toimet avaldada. Selleks on naha- ja nahaaluskoe barjäär ikkagi piisavalt paks. Hanerasvaga määrimine on ilmselt kaasa tulnud ajast, mil loomarasv oli üks väheseid kättesaadavaid vahendeid enda abistamiseks.

Sinepiplaastri soojatunde efekt baseerub samamoodi nahapiirkonna veresooni laiendaval toimel ja n-ö verevarustuse paranemisel ja läbi selle soojatunde tekitamisel. Sooja jalavanni tegemise loogika põhineb taaskord veresooni laiendaval toimel ja läbi selle soojatunde tekitamisel.

Kunagi arvati, et palaviku ajal kuumatunde ja higistamise tekitamine aitavad haigustekitajat välja higistada. Tegelikult aga läbi higistamise haigustekitajad meist ei eemaldu, küll aga vesi ja olulised elektrolüüdid. Seega, kui inimestel on palavik ja nahk on kuum ning sellest on kehv olla, tuleks end pigem vajadusel leige veega kergelt jahutada, mitte end ajada meelega higistama.

Kui inimesel kipuvad külmal perioodil jalad külmetama, siis võib soe jalavann tekitada mõnusa soojatunde, mille tõttu seda vahel armastatakse kasutada õuest tuppa tulles. Aga ettevaatlik peab olema, et vesi ei oleks liiga kuum ega põletaks nahka.

Nina peale asetatav soe soolakott tekitab ka sealse piirkonna veresoonte laienemist ning läbi selle subjektiivselt kergemat tunnet, kui nina on kinni. Kui aga tahta kasutada soola, siis pigem võiks nina limaskesta tursetunde alandamiseks proovida müüdavaid nn soolabaasil ninaspreisid, mis jõuavad ninna pihustades kergemini sihtmärgini.

Soojal piimal meega võib valutava kurgu puhul olla sümptomaatiline toime: see niisutab limaskesti ning mesi mõjub kurgule justkui kaitsva kihina. Seetõttu võib mesi vähendada kurguärritust ja köha. Alla üheaastastel lastel ei tohi mett aga kindlasti kasutada.

Kuigi enamik neist meetmetest ei ole kuidagi ohtlikud, siis paari asjaolu tasuks siiski tähele panna. Nimelt võib vahel sinepiplaaster tekitada tugevat nahaärritust. Seega selle tekke korral peaks selle eemaldama. Eriti ettevaatlik tuleb olla lastega.

Tuleb kaaluda ka potentsiaalset kasu võimaliku kahju vastu. Kui sinepiplaaster tekitab valu – nagu see mõnikord võib juhtuda –, siis ei ole kindlasti mõistlik seda hambad ristis taluda, sest tõenäoline kasu ei kaalu üles tekkinud ebameeldivat valusündroomi.

Samamoodi tuleb olla ettevaatlik liiga kuuma jalavanniga, sest võib tekkida põletuse oht ja seda eriti olukorras, kus mingite haiguste tõttu on naha temperatuuritundlikkus mõnevõrra häiritud. Kindlasti ei tohi ka joodav jook, olgu selleks siis piim või tee, olla tulikuum, et see põletaks neelu limaskesta. Samamoodi peab olema ettevaatlik sooja auru tegemisega: aur ei tohi olla kuum ja põletada hingamisteid.

Kokkuvõttes võib öelda, et ükski ülaltoodud meede ei hävita otseselt haigustekitajaid ning nende täpne toime on teadmata ja uurimata, küll aga võib neist olla sümptomaatiline toetus kehale seniks, kuni meie oma immuunsüsteem aitab viirustest vabaneda.