"Vaktsineerimine on ohutu viis immuunsüsteemi ettevalmistamiseks olukorraks, mil puutume kokku päris haigustekitajaga," selgitas Puis. Vaktsiini peamine koostisosa on nõrgestatud või surmatud haigustekitaja või tema osis. Vaktsineerimise eesmärk on tekitada läbi selle nõrgestatud/surmatud haigustekitaja või tema osise inimese organismis immuunvastus ja -mälu.

Seega juhul, kui ebaõnne korral kohtutakse järgmisel korral juba sama haigustekitaja päris vormiga, st mitte nõrgestatud, surmatud variandi või haigustekitaja üksiku osisega nagu vaktsiinis, on inimest kaitsev immuunvastus tänu immuunmälule kiiresti n-ö varnast võtta ja inimene ei haigestuks või teeks seda kergelt ega kogeks raskeid haigusnähte ning ränki haiguse põdemise järgselt tekkida võivaid tüsistusi.

Kui inimene puutub hiljem kokku päris haigustekitajaga, mitte selle nõrgestatud või surmatud vormiga nagu vaktsiinis, aitab immuunmälu ülejäänud immuunsüsteemi osi kiiresti kaitseks mobilsieerida. Seetõttu ei jää inimene haigeks või põeb ta haigust kergelt ning väldib raskeid haigusnähte ja tüsistusi. "Seega on vaktsineerimine immuunsüsteemi treener ja läbi mõtestatud ning asjakohase treenimise saab ta muutuda ainult paremaks," sõnas arst.

Mis puudutab aga immuunsüsteemi koormamist, siis vaktsiinis sisalduvate antigeenide ehk immuunvastust ja antikehade teket esilekutsuvate molekulide hulk on Puisi sõnul üliväike. 

"Meie organismi jaoks võiks öelda suisa naljanumber, võrreldes kõikide nende antigeenide hulgaga, millega puutume kokku oma igapäevaelus. Organismi jaoks võõraineid ehk antigeene leidub muide igal pool. Kas olete näiteks mõelnud, kui palju antigeene on ukselinkidel, bussi käsipuudel, poes sobratavate puuviljade pinnal? Võrreldes vaktsiinidega ikka väga palju rohkem," rääkis ta.

Praegusel ajal vaktsiinvälditavad haigused Eestis massiliselt ei levi. Seetõttu ei puutu inimesed pindadel ja teiste inimeste kaudu eriti sageli kokku nende ohtlike haigustekitajatega,  mille vastu on võimalik vaktsineerida. Kui aga vaktsineerituse tase ka edaspidi langeb, võib see Puisi hinnangul kahjuks saada taaskord igapäevaseks nähtuseks.

Seega on väide müüt.