Arst Liis Puis selgitas, et ilmselt mõeldakse selle ütluse all infektsioonhaigusi. Tegelikult aga sõltub haiguse peiteperiood mitmetest asjaoludest. Peamiselt konkreetsest haigustekitajast, nakatumisviisist, organismi kaitsebarjäärides, mida haigustekitaja peab läbima, aga ka inimese immuunsüsteemi reaktsioonidest.

"Tõepoolest, mitmed tavalised ja tuntud viirushaigused võivad oma sümptomitega üllatada just kolmandal päeval pärast kokkupuudet haigustekitajaga, aga tegelikult võivad erinevate infektsioonhaiguste peiteperioodid päris palju varieeruda ning erinevatel viirus-, bakteriaalsetel ja teistel nakkushaigustel on iseloomulikud peiteperioodi ajavahemikud," sõnas Puis. 

Näiteks sagedane kimbutaja rinoviirus (n-ö nohuviirus) ja sellest tingitud haigusnähud löövad enamasti välja ühe kuni viie päeva jooksul pärast kokkupuudet. Gripiviirusest tingitud sümptomid tekivad tihti esimese kuni neljanda päeva jooksul pärast kokkupuudet. Samas näiteks lastel levinud tuulerõugete peiteperiood võib olla 10–21 päeva.

"Mõne haiguse puhul võib piisata juba suisa poolest päevast, selle heaks näiteks on sagedane oksendamise ja kõhulahtisuse põhjustaja talvisel ajal ehk noroviirus," lausus ta. Ka bakteriaalsete haiguste seas on nii lühikese kui pika peiteperioodiga tekitajaid. Näiteks vaktsiiniga ennetatava läkaköha peiteperiood on keskmiselt viis kuni kümme päeva, aga võib ulatuda isegi 21 päevani, samas streptokokist tingitud angiini puhul on see aeg tavaliselt kaks kuni viis päeva. 

Peiteperiood on aeg, mil inimene haigustekitajaga kokku puutub kuni haigusilmingute tekkeni. Sel ajal tegeleb haigustekitaja Puisi sõnul organismis paljunemisega. Mõni vajab aega, et jõuda oma sihtmärkorganini ning murda läbi organismi immuunsüsteemi barjääridest. Mõningased sümptomid haiguse ajal võivad tekkida ka meie enda immuunsüsteemi reaktsioonist, mille kujunemine vajab samamoodi aega," lausus ta.

Seega on tegu müüdiga.