Kas poleks tore, kui üks ninasprei tagaks immuunsuse mitte üksnes koroona ja gripi, vaid kõigi hingamisteede kaudu levivate nakkushaiguste vastu? Rühm USA teadlasi astus oma hiiruuringus nüüd sellisele universaalsele kaitsele sammu lähemale. Nende loodud sprei andis hiirtele erinevate haigusi põhjustavate viiruste ja bakterite eest kaitse vähemalt kolmeks kuuks. Samuti summutas vaktsiin loomade immuunreaktsiooni sissehingatud allergeenidele, vahendab Nature News.

Kui tulevikus õnnestuks sarnane sprei kohandada ohutuks ja sobivaks ka inimesele, laoks see vundamendi universaalvaktsiinile. See võiks aidata ohjata igatalvist viiruste hooaega, aga ka pakkuda esmast kaitset võimalike tulevaste pandeemiate eest.

Ühes oma varasemas uuringus tegid Stanfordi Ülikooli immunoloog Bali Pulendran ja kolleegid katseid tuberkuloosivastase Bacillus Calmette–Guérin'i (BCG) vaktsiiniga. See annab lisaks tuberkuloosibakterile ajutise kaitse mitme haiguse vastu, käivitades inimese kaasasündinud immuunsuse ja hoides seda kõrgendatud valmisolekus.

Inimesel on immuunsüsteeme aga kaks. Praegu kasutavad tavalised vaktsiinid ära inimese omandatud immuunsüsteemi, misõpetab antikehi tootvaid B- ja T-rakke ära tundma kindlale haigustekitajale omaseid valke. Omandatud immuunsuse kõrval on inimesel olemas ka evolutsiooni mõttes vanem kaasasündinud immuunsüsteem. See suudab reageerida palju laiemale hulgale haigustekitajatele kui omandatud immuunsüsteem.

Kui kaasasündinud immuunsüsteemi ergutada, atiab see hingamisteid vooderdavatel epiteelrakkudel nakkustele loomuomaselt vastu seista. Paljud haigustekitajad sihivadki hingamisteedes aga just neid rakke.

Kahekordne kaitsevall

Uues uuringus valmistas Bali Pulendrani töörühm universaalvaktsiini kandidaadi. See üritab kaasasündinud immuunsust ergutadakolme koostisosaga. Kaks neist koostisosadest on ravimid, mis stimuleerivad kindlaid vastuvõtjarakke. Ravimitele reageerivad pinnavalgud võivad omakorda tööle panna kaasasündinud immuunrakke: näiteks kopsudes leiduvaid makrofaage ehk teatud tüüpi valgeliblesid. 

Kolmas koostisosa, kanamunadest eraldatud immuunvastust andev valk ergutab teatud rühma T-rakke, mis kuuluvad omandatud immuunsüsteemi hulka. Nende T-rakkude ülesanne on kaasasündinud immuunsüsteemi pidevalt tagant kihutada, et see pidevalt sissetungiks valmis oleks. Kui munadest eraldatud valk teatud katsetes aga uuest vaktsiinist välja jäeti, kadus sprei mõjul tekkinud immuunsus hiirtel kiiresti.

Töörühm manustas oma katses hiirtele nina kaudu neli annust uut vaktsiini. Loomadel tekkis immuunsus nii SARS-CoV-2 ja teiste koroonaviiruste kui ka teatud hingamisteede nakkusi põhjustavate bakterite vastu. Vaktsiinist tõusis teisenegi kasu. Nende signaalide mõjul vaibus hiirtel ka tolmulestade põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. See tähendas, et loomadel ei tekkinud tolmuallergiat.

Töörühm uuris sedagi, kuidas uuest vaktsiinist saadav kaitse töötab. Pulendrani sõnul tuli ilmsiks n-ö kahekordne kaitsevall – süsteem, kus limaskest piirab esimese kaitsevallina haigustekitajate sissepääsu kopsudesse. Niisugune limaskestakaudne vaktsineerimine paneb seejärel tööle kopsude immuunkaitse. Pulendrani sõnul moodustavad kopsud sel juhul tõhusa teise kaitsevalli. Kui mõnel viirusel õnnestubki nina või kurgu limaskestast läbi murda, suudavad kopsud sissetungijale kohe sihipärase vastulöögi anda.

Nn sildvaktsiin

Uuringuga mitte seotud Yale'i Ülikooli immunobioloogi Akiko Iwasaki sõnul on uuring põnev ja selle järeldused väga ühemõttelised. Kui samal põhimõttel saaks luua vaktsiini ka inimestele, oleks see tema hinnangul märkimisväärne saavutus.

Seevastu Kanada McMasteri Ülikooli immunoloogi Zhou Xingi sõnul pole uus leid aga sugugi üllatav, kui vaadata, mida on viimasel kümnendil limaskesta vaktsiinimaailmas ära tehtud. Tema sõnul võib uut kaitsesüsti nimetada nn sildvaktsiiniks. Eesmärk on  võimendada kaasasündinud immuunsust, et saavutada haigustekitajate eest laiem kaitse.

Mõlemad teadlased hoiatavad, et hiirtega saavutatud edu ei saa otse inimestele üle kanda. Xing kardab, et ilma praegusest paremate aerosoolide suunamismeetoditeta ei jõua inimese ninna pritsitud vaktsiin kopsudeni, et seal vajalik immuunreaktsioon tööle panna. Nimelt on hiir inimesega võrreldes piisavalt väike, et nii sprei kui ka haigustekitajad jõuavad kiiresti ninast kopsu. Samuti peab Xing nelja annust inimeste laialdaseks vaktsineerimiseks ebapraktiliseks.

Kuna uus vaktsiin sunnib immuunsüsteemi pidevalt valvel olema, võib sel olla ka tuntavaid kõrvalmõjusid. Bali Pulendran möönab, et vaktsiini inimestele kohandades tuleb kasu ja kahju väga hoolikalt läbi kaaluda.

Kui aga esimestes vaktsiini ohutust kontrollivates katsetes tõsiseid kõrvalmõjusid ei nähta, järgneks Pulendrani sõnul teine katse ehtsate haigustekitajatega. See tähendab, et vaktsiini saamisest mõne aja möödudes lastaks vabatahtlikel kokku puutuda näiteks gripiviirusega, et näha, kas nad on päriselt kaitstud. Kui see nii on, võiks leid viia lõpuks uut tüüpi ennetusmeetmeni.

Uuring avaldati ajakirjas Science.